# Uuring: Euroopa põdra pani taanduma inimese surve

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/228734
- Published: 2026-08-31T09:50:00+03:00
- Author: RSS

Euroopa põtrade arvukus hakkas pärast jääajajärgset õitsengut järsult langema eeskätt
Kesk-Euroopas, kus inimene loomade elupaigad tugevalt ümber kujundas. Eesti põdrad
kuuluvad samas idapoolsesse asurkonda, mis on püsinud läbi aastatuhandete märksa
stabiilsemana.

Kuigi Eesti metsades ringi jalutades võib tunduda, et suuri põtru jagub kõikjale
ja neil läheb suurepäraselt, peidab Euroopa ajalugu endas hoopis teistsugust pilti.
Värske uuring näitab, et samal ajal kui meie idapoolne põtrade asurkond on püsinud
stabiilsena, algas Kesk-Euroopas nende metsahiiglaste ulatuslik allakäik ja kadumine
juba aastatuhandeid tagasi.

Ajaloolise kaardi joonistas kokku rahvusvaheline teadlasrühm, kuhu panustasid ka
Lembi Lõugas Tallinna Ülikoolist ja Eve Rannamäe Tartu Ülikoolist. Uurijad eraldasid
ja analüüsisid 95 iidse luuleiu ning 137 tänapäevase põdra geeniandmeid. Nõnda õnnestus
neil detailides jälgida loomade leviku ja arvukuse muutusi viimase 50 000 aasta 
jooksul.

Geenimustritest ilmnes, et pärast viimase jääaja karmimaid tingimusi saabus põtrade
tegelik kuldaeg. Mitutuhat aastat tagasi, mil mandrit hakkasid katma laialdased 
metsad, kasvas loomade hulk oma ajaloolisse tippu. Pärast seda aga pöördus graafik
järsult allamäge ning Euroopa põtrade asurkond kahanes tervelt neli korda.

Andmed tõid esile, et kõige rängemalt tabas see langus just Kesk-Euroopa põtru. 
Kui kunagi laius nende eluala uhkelt Alpidest kuni Lääne-Siberini, siis praeguseks
on see rühm taandunud peamiselt vaid Kirde-Poola ja Lääne-Valgevene metsadesse. 
Seevastu idapoolne rühm, kuhu kuuluvad ka Eesti loomad, on säilitanud oma elujõu
ning nende hulk näitab praegu isegi kerget kasvutrendi. Samuti läks märksa paremini
Aasia ja Ameerika põtradel. Nende arvukus langes kogu uuritud ajaloo jooksul vaid
umbes poole võrra.

Piirkondliku erinevuse taga on eeskätt inimese käsi ja muutunud maakasutus. Kuigi
põder on kohastunud jahedama kliimaga, elas ta jääaja järgse loodusliku soojenemise
igati edukalt üle. Laiuvad metsad pakkusid talle rikkalikult toitu. 

Tõeline hoop tabas loomi aga siis, kui Euroopa inimasustus jõuliselt tihenema hakkas.
Kesk- ja Lääne-Euroopas asusid inimesed massiliselt metsi raiuma ning loomi intensiivselt
küttima. See jättis põdrad ilma elupaigast ja toidust. Ida-Euroopas, sealhulgas 
meie aladel, on inimeste surve loodusele olnud ajalooliselt oluliselt väiksem. Maastik
pole niivõrd tugevalt inimese kujundatud ja see on aidanud meie kandi põtradel tänase
päevani elujõuliselt metsi asustada.

Oma järeldustest kirjutavad teadlased ajakirjas [Heredity](https://www.nature.com/articles/s41437-026-00854-5).

[Loe allikast edasi](https://novaator.err.ee/1610122444/uuring-euroopa-podra-pani-taanduma-inimese-surve)

![]()