# Kuuse-kooreüraski arvukus on Eestis viimastel aastatel langenud

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/228727
- Published: 2026-08-31T11:30:00+03:00
- Author: RSS

Kui veel kolm-neli aastat tagasi oli Eesti metsades kuuse-kooreüraskeid aina rohkem,
siis viimastel aastatel neid enam nii palju pole. Selle on põhjustanud nii jahedad
ja niisked suveilmad kui ka üraskite looduslike vaenlaste suurem hulk.

Kuuse-kooreüraskit seirab üle Eesti Keskkonnaagentuur koostöös Riigimetsa Majandamise
Keskusega. Mõnes Lõuna-Eesti maakonnas on oma seirejaamad ka Eesti Maaülikoolil.
Nii maaülikooli kui ka üleriigilised seireandmed näitavad, et viimase kahe aasta
jooksul on kuuse-kooreüraski arvukus olnud langustrendis.

Keskkonnaagentuuri peaspetsialisti Merit Ehrpaise sõnul oli kuuse-kooreüraski arvukus
2022. aastal RMK ja Keskkonnaagentuuri seireandmete põhjal väga kõrge. 2023. aastal
püsis arvukus samuti kõrgel tasemel, kuid osas maakondades hakkas juba ilmnema langustrend.
2024. aastal oli langus selgem ning 2025. aasta tulemused jäid 2024. aasta omadest
veel madalamaks.

Eesti Maaülikooli metsakasvatuse ja metsaökoloogia nooremteadur Kristjan Ait lisas,
et ka selle aasta olemasolevate andmete põhjal on püüginumbrid võrdlemisi kesised.
Otseselt mõjutavad üraskite arvukust Eesti suveilmad.

“Möödunud aastal oli tervikuna suvi jahe ja vihmane ning see hoidis arvukust madalamal.
Samamoodi oli tänavune kevad üraskitele äärmiselt ebasoodne: lendlus algas neil 
võrdlemisi hilja ehk mai alguses,” rääkis ta. Tavaliselt algab üraskite lendlus 
juba aprilli keskpaigas. Ka tänavune kevad venis pikalt ning oli jahe ja vihmane,
mis mõjutas omakorda üraskite arvukust.

Merit Ehrpais kinnitas, et feromoonpüünistest saadud tulemused näitavad selget seost
ilma ja üraskite leviku vahel. Jahedamate, niiskemate ja tuulisemate ilmadega nädalatel
on üraskite levik väiksem, soojematel perioodidel on aga arvukus taas kõrgem.

Lisaks on aastatega suurenenud ka üraskite looduslike vaenlaste, näiteks üraskikärbeste,
sipelgmardikate ja lindude arvukus. Nende hulk on jõudnud tasemele, kus nad suudavad
üraskite arvukust juba tõhusamalt piirata.

Üraskite kahjustatud metsatukk Ida-Virumaal. Autor/allikas: Rene Kundla/ERR

Seda, et üraskikoldeid on viimase kahe aasta jooksul vähem olnud, on märganud ka
Erametsaliidu juhatuse esimees ja Rakvere Metsaühistu tegevjuht Meelis Matkamäe.

“Viimased kaks aastat on olnud üpris hea olukord just majandatud puistutes. Kuuse-
kooreürask enamasti asustab nõrgestatud puid ja kui ikkagi on majandatud mets, hooldatud
mets, siis sinna enamasti on üraskil raske kolooniat asustada. Aga hooldamata, olgu
see siis näiteks tormikahjustusega või nõrgestatud puistu, seal saab ta natuke rahulikumalt
tegutseda ja tingimused paljunemiseks on ka oluliselt paremad,” märkis Matkamäe.

Kristjan Ait lisas, et majandusmetsas on paremad võimalused üraskite arvukust piirata
ning ka segapuistutes on nende sigimisvõimalused kehvemad.

Milline kujuneb üraskite käekäik tulevikus, ei ole praegu võimalik ennustada. “Praegu
on olukord pigem normaalne, aga looduses pidevalt asjad muutuvad. See, mis paari
aasta pärast juhtub, seda me ei tea. Paljud mõjutegurid on sellised, mida otseselt
silmaga ei näe. Kuidas on näiteks juuremädanikega, kuidas need kuuse tervist mõjutavad,
võib-olla mingid järjekordsed põuaperioodid, tormikahjustused – need võivad selle
rahuliku perioodi pea peale pöörata,” lausus Ait.

[Loe allikast edasi](https://novaator.err.ee/1610124061/kuuse-kooreuraski-arvukus-on-eestis-viimastel-aastatel-langenud)

![]()