# Valitsuse plaanitav plastpakenditasu muudaks toidu ja joogi kallimaks - Link: https://kihulane.eu/arhiiv/22771 - Published: 2023-06-12T06:27:00+03:00 - Author: toomas Plastpakendid moodustavad kogujäätmetest märkimisväärse osa. Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna juhataja Sigrid Soomlais tõi välja, et pakend moodustab kolmandiku kõigist segaolmejäätmetest. Pakendist kolmandik on omakorda aga plastpakend. Nii nagu olmejäätmetega üldiselt, jääb Eesti maha ka plastpakendijäätmete ringlusesse võtu eesmärkidest. Eesti on võtnud endale Euroopa Liidus kohustuse võtta ülejärgmiseks aastaks ringlusesse vähemalt pool plastpakendijäätmetest. Praegu suudab riik ringlusesse võtta aga vaid 41 protsenti plastpakendijäätmetest. Soomlais lausus, et riik plaanib plastpakendijäätmete ringlusesse võtmist tagant utsitada kolme tegevussuunaga. Esiteks plaanib ministeerium pakendijäätmete kogumissüsteemi tuua inimeste kodudele lähemale, et neil oleks mugavam plastjäätmeid liigiti sorteerida. Teiseks plaanib riik suunata ettevõtjatele euroraha, et need investeeriksid tehnoloogiasse ja suurendaksid niiviisi oma ringlusesse võtmise võimekust. Kolmandaks tuleb Soomlaisi sõnul ettevõtjaid rohkem motiveerida, et need disainiksid pakendeid, mida on parem ringlusesse võtta. Ta lausus, et kõiki pakendeid, mida inimesed kodudes liigiti koguvad, ei ole praegu võimalik ringlusse võtta. “Tegelikult on vaja meil motiveerida ka seda esimest otsa, kus see pakend tuleb turule ja tõsta sellega ettevõtjate motivatsiooni. See sama tasu plastpakendile võikski siis olla see koht, kus motiveerida ettevõtet tegema paremat pakendit,” selgitas keskkonnaministeeriumi ametnik. Keskkonnaministeerium pakkus plastitasu välja ka kaks aastat tagasi, kuid tookord ei leidnud see ühes teiste keskkonnatasudega valitsuses poliitilist heakskiitu. Nüüd on plasti ja pakendite maksustamine kirjas valitsuse tegevusprogrammis. Kliimaminister Kristen Michal peaks keskkonnatasude ettepanekud tegema plaani järgi septembris. Kaks aastat tagasi pakkus ministeerium välja tasu plastpakendile, mis jääb lõpuks ringlusesse võtmata. Uue idee järgi peaksid pakendiettevõtjad maksma tasu aga kõigi plastpakendite eest, mis turule jõuavad. Tasu määr sõltuks sellest, kuivõrd lihtne on plastpakendit ümber töödelda. Nii näiteks annab kergemini ringlusesse võtta PET plasti, millest on tehtud paljud vee- ja karastusjoogipudelid, või HDPE plasti, millest on tehtud näiteks prügikotid. Keerulisem on ringlusesse võtta aga aknapuhastusvahendite ja pesuainete pudelite valmistamisel kasutatavat PVC plasti. Kaks aastat tagasi valitsusse jõudnud eelnõus pakkus keskkonnaministeerium plastitasu määraks välja 370 eurot tonni kohta. Soomlaisi sõnul võiks keskmine tasu nüüd olla aga kõrgem. Ta ütles, et praeguseks on päris mitmed Euroopa Liidu riigid sarnast plastitasu juba rakendanud ning näiteks Itaalias, Hispaanias, Portugalis või Ühendkuningriigis jääb see tasu umbes 450 euro kanti tonni kohta. “Oluline on siin see, et see tasu peab olema motiveeriv. See raskesti ringlusesse võetav pakend peab olema nii palju kallim, et ettevõttel tasub teha pakend, mida annab ringlusesse võtta kergemini. See on selle asja tuum,” lausus Soomlais. **Plastitasu kannustaks hinnatõusu tagant** ![]() Sirje Potisepp Autor/allikas: Priit Mürk/ERR Toiduainetööstuse liidu juhataja Sirje Potisepp läks valitsuse plaane kuuldes endast välja. Ta ütles, et Eesti ettevõtted ei ole praegu võimelised plastpakenditasu võtma enda kuluks ning seetõttu kanduks see tasu üle tarbijahindadesse. Potisepp ütles, et plastpakenditasu kannustaks ainult tagant hinnatõusu, mis toidu- ja joogisektoris ei ole siiani hetkekski peatunud. “Meie valitsus on kaotanud igasuguse reaalsustaju, sest valitsuse- ja parlamendiliikmetel tuleb ju raha seinast. Minu meelest neid absoluutselt ei huvita, kuidas Eesti inimesed üldse toime tulevad, aga meie näeme seda juba selgesti, kuidas Eesti inimesed toime ei tule,” lausus ta. Pakendeid inimestelt kokku koguva Eesti Pakendiringluse juhatuse liige Alder Harkmann ütles, et riik maksab praegu Euroopa Liidule ringlusesse võtmata jäänud plastpakendite eest umbes 11 miljonit eurot aastas. Kui nüüd peaks selle tasu kokku koguma pakendiettevõtjad, siis muutuks plastpakend poes tema sõnul umbes kaks korda kallimaks. Sirje Potisepa sõnul moodustab pakend tootehinnast 20 kuni 80 protsenti. Mida suurem on pakendimass toote ümber, seda suurema osa moodustab tootehinnast ka pakendihind. Potisepp tõi välja, et juba praegu plaanib valitsus tõsta käibemaksu 20 protsendilt 22 protsendile. Kui teised riigid on energiakriisi ajal leidnud viise, kuidas ettevõtteid rahaliselt toetada, siis Eesti ettevõtted ei ole tema sõnul saanud valitsuselt mingit abi. Potisepp ütles, et kuna Soomes, Lätis ja Leedus sarnast plastpakenditasu ei ole, siis kaotaks Eesti toiduainetööstus konkurentsivõimes veelgi. **Toidutööstuses ei ole plastile head alternatiivi** Plastide töötlejaid koondava plastitööstuse liidu tegevjuht Pilleriin Laanemets ütles, et plastpakendite materjali kaupa tasustamine on põhimõtteliselt õige, et suunata pakendiettevõtjaid kasutama jätkusuutlikumaid pakendeid. Kõige lihtsam on Laanametsa sõnutsi pakendeid muuta nendel ettevõtjatel, kelle pakendid ei puutu toiduga kokku. Toiduainetööstuses, kus on oluline nii toiduohutus kui ka toidu säilimine, Laanemetsa sõnul tihtipeale plastile head alternatiivi aga ei ole. Seal plastpakenditasu tema hinnangul eesmärki ei täidaks. Laanemets tõi välja, et selleks, et toiduainetetootja saaks pakendada toitu, näiteks hakkliha või juustu vaakumpakendisse, peab ta kasutama keeruliselt ringlusesse võetavat komposiitmaterjali ehk liitmaterjali, mis koosneb mitmest materjalist. Juhul kui ta sellist materjali ei kasutaks, siis puutuksid pakendis niiskus ja hapnik omavahel paremini kokku ning toidu “parim enne” aeg väheneks. Niiviisi võivad inimesed Laanemetsa hinnangul hakata toitu rohkem raiskama. Teine probleem komposiitmaterjalide alternatiividega on Laanemetsa sõnul see, et kui komposiidile eelistada mõnda monomaterjali, siis peaks seda materjali kasutama kohe ka palju suuremas mahus, näiteks tuleks õhuke kile asendada mingisuguse kõva plastiga. “Meie tootjad on teinud palju katseid, et proovida saavutada mõlemat: ühelt poolt vähendada plasti kogust ja teisalt kihte. See pole aga mitte kunagi kahjuks tehnoloogiliselt olnud võimalik. Nii kui väheneb pakendi komposiitsus, väheneb koheselt ka toidu realiseerimiseaeg,” ütles Laanemets. “Meil käivad teadlased esinemas ja nad ütlevadki, et plastile kui suurepärasele pakkematerjalile ei ole praegu alternatiive. Räägitakse küll tselluloosi alternatiividest või sellest, et teha söödavaid pakendeid maisist või suhkruroost, aga siis me küsime, et näidake meile palun nende pakendite keskkonnajalajälge ning palju see maksma läheb. Kedagi ei huvita.” Lausus ka Sirje Potisepp. **Tasu peaks kompenseerima Euroopa Liidule makstama summa** Euroopa Liidus on kokku lepitud, et iga liikmesriik peab maksma ringlusesse võtmata plastpakendijäätme igalt kilogrammilt Euroopa Liidu ühiskassasse 80 eurosenti. Mida rohkem plastpakendeid liikmesriik ringlusesse võtab, seda vähem peab ta ka Euroopa Liidule maksma. Sigrid Soomlais ütles, et eelmine aasta maksis Eesti Euroopa Liidule ringlusesse võtmata jäänud plastpakendite eest umbes 11 miljonit eurot. Praegu tuleb see summa riigieelarvest, tasu eesmärk olekski Soomlaisi sõnul saada see raha hoopis pakendiettevõtetelt. Tallinna Ülikooli keskkonnakorralduse külalislektor Margus Vetsa lausus, et niiviisi riigikassast Euroopa Liidule raha makstes, puudub riigil hoob ettevõtjaid motiveerida, et need jätkusuutlikumaid pakendeid kasutaks. Seetõttu on tema sõnul selline lähenemine, kus tasu suurus sõltub plastpakendi liigist, mõistlik. Ühtlasi on see Vetsa sõnul kooskõlas “saastaja maksab” põhimõttega. Paremate pakendite kasutuselevõtt nõuab ettevõtjatelt täiendavaid investeeringuid tootmisesse. Soomlais rääkis, et riik plaanib järgmise viie aasta jooksul suunata ettevõtjatele umbes 100 miljoni euro ulatuses Euroopa Liidu toetusi, et ettevõtted saaksid muuhulgas muuta pakendite disaini ning arendada ka jäätmete käitlusessevõttu. [Loe otse allikast](https://www.err.ee/1609004543/valitsuse-plaanitav-plastpakenditasu-muudaks-toidu-ja-joogi-kallimaks)