# Uuring: Eesti võis kiire interneti võrku kohati üleinvesteerida

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/227075
- Published: 2026-08-27T08:42:00+03:00
- Author: RSS

Balti riikide lairibavõrkude arendamine pole toonud majandusele maksimaalset kasu.
Värskest uuringust selgub, et investeeringute parem ajastamine ja piirkondlik suunamine
võinuks kasvatada piirkonna majandust veel kuni kümnendiku võrra.

Sageli eeldatakse vaikimisi, et kiire internet igas metsatalus ja külas on majandusele
kasulik ning taristu pealt ei tohiks kokku hoida. Tegelikkuses võib aga internetikaablitesse
investeerimisega isegi liiale minna. Uuring näitab, et kui Balti riigid oleksid 
oma lairiba-interneti investeeringuid ajaliselt ja ruumiliselt paremini optimeerinud,
oleks piirkondlik majandus võinud kasvada veel kuni kümnendiku võrra.

Sellisele järeldusele jõudsid Eesti, Norra ja Soome teadlased, teiste seas Jaan 
Masso Tartu Ülikoolist. Nad analüüsisid 21 Baltikumi piirkonna majandus- ja lairibavõrgu
andmeid aastatest 2005 kuni 2019, et leida matemaatiliste mudelitega üles kõige 
tõhusamad investeerimisstrateegiad.

Uuringust tuli välja selge riikidevaheline erinevus. Kui Läti ja Leedu maapiirkondades
jäid võrguarendused optimaalsele tasemele alla ja targematest investeeringutest 
oleks olnud seal majanduslikult rohkem võita, siis Eesti paistis silma teistsuguse
mustriga. Teadlased täheldasid eriti Põhja- ja Kesk-Eestis üleinvesteeringuid. Neis
piirkondades ehitati võrke jõudsalt edasi isegi siis, kui potentsiaal selle abil
majandust kasvatada oli suures osas ammendunud. See viitab, et tegevust suunasid
ilmselt maaelupoliitikast lähtuvad või teenusepakkujate turundushuvid, mitte puhas
majanduslik tasuvus.

Lisaks riikidevahelistele kääridele joonistus andmetest välja tugev lõhe pealinnade
ja teiste piirkondade vahel. Kui Tallinna, Riia ja Vilniuse ümbruses on uute internetikaablite
majanduslik potentsiaal praeguseks juba sisuliselt ammendunud, siis eeskätt Läti
ja Leedu äärealadel võiks sihipärased lairibaarendused aidata piirkondlikku ebavõrdsust
oluliselt leevendada.

Samas panevad teadlased otsustajatele südamele, et iga suurprojekti puhul tuleb 
hoolikalt kaaluda alternatiive. Alati pole kindel, et kõige paremini turgutab kohalikku
majandust just lairibavõrk. Mõnel juhul lõikaks ühiskond märksa suuremat tulu, kui
investeerida sama rahasumma füüsilisse taristusse või inimeste haridusse.

Nähtud mustritel on lihtne seletus. Lairibaühendusi laiendades loovutatakse sisuliselt
jooksvaid vahendeid ootuses luua tulevikus laiemat majanduslikku väärtust. Kui arendus
jäetakse pelgalt vaba turu hooleks, kipuvad eraettevõtted investeerima tihedalt 
asustatud linnadesse, jättes hõredama asustusega piirkonnad maha. Võrguarenduse 
pelgalt vaba turu hooleks jätmisest ei pruugi seega piisata ning abi võiks olla 
riiklikest toetustest.

Samas näitab Eesti kogemus, et igal sammul ja iga hinna eest maksimaalset leviala
taga ajades võib jõuda punktini, kus kallis investeering ületab lõpuks majandusele
tagasi toodava reaalse tulu.

Uurijad kirjutavad oma tulemustest ajakirjas [Journal of Productivity Analysis](https://doi.org/10.1007/s11123-026-00812-7).

**Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval
ca kell 8.25.**

[Loe allikast edasi](https://novaator.err.ee/1610119027/uuring-eesti-vois-kiire-interneti-vorku-kohati-uleinvesteerida)

![]()