# Rektorite nõukogu: teadusele kavandatav toetus võib väheneda seitse korda - Link: https://kihulane.eu/arhiiv/226440 - Published: 2026-08-28T12:59:00+03:00 - Author: RSS Haridus- ja teadusministeerium taotles järgmiseks Euroopa Liidu rahastusperioodiks teadusele 195 miljonit eurot, kuid rahandusministeeriumi esialgse ettepaneku järgi võiks HTM saada selleks vaid 30 miljonit eurot. Rektorite nõukogu hinnangul tähendaks see võrreldes praegusega teadusraha enam kui seitsmekordset vähenemist. Rektorite nõukogu esimees Tiit Land pöördus rahandusministeeriumi poole ja kirjutas, et ministeeriumi esialgse ettepaneku järgi väheneks haridus- ja teadusministeeriumi( HTM) taotletud Euroopa Liidu toetus teadusele 195 miljonilt eurolt 30 miljonile eurole. Haridusele mõeldud toetus väheneks enam kui 377 miljonilt eurolt 95 miljonile eurole.  Kirjas seisis, et võrreldes praeguse perioodi toetustega tähendaks see teaduses enam kui seitsmekordset kärbet ning hariduses enam kui nelja ja poole kordset kärbet. Eesti võime viia teadustulemusi ettevõtetesse, arendada vajalikku teadustaristut ja tuua riiki talente sõltub tõukefondidest olulisel määral, nentis Land kirjas. Tegemist on järgmise Euroopa Liidu rahastusperioodi tõukefondide vahendite planeerimisega. Sellega toetatakse teadus- ja arendustegevust, mille eest vastutab HTM. Nüüd kavandab Eesti riik järgmise perioodi ehk seitsme aasta vahendite jaotamist. “Sisuliselt võib öelda, et seda raha tegelikult ei ole,” nentis Land. Rahandusministeeriumi välisvahendite talituse juhataja Triin Tomingas rääkis, et järgmisel Euroopa Liidu eelarveperioodil saab Eesti Euroopa Komisjoni ettepaneku järgi toetustena kokku 6,5 miljardit eurot, millest sel sügisel on võimalik jaotada 5,4 miljardit eurot. Ülejäänu peab jääma Euroopa Liidu reeglite järgi reservi.  **Soove on rohkem kui toetust antakse** “Soove on alati ja arusaadavalt oluliselt rohkem, kui meile toetusteks raha antakse,” ütles Tomingas. Ta lisas, et kui kõik esitatud soovid ei mahu täielikult Euroopa Liidu toetuste paketti, siis ei ole tegemist kärpega, üheltki valdkonnalt ei võeta rahastust ära, vaid raha ei ole võimalik soovitud mahus juurde anda.  “Ministeeriumid esitasid kevadel kokku rahastamistaotluseid 11,4 miljardi euro väärtuses ehk üle kahe korra suuremas mahus, kui neid taotlusi on võimalik katta,” sõnas Tomingas. Rahandusministeerium valmistas taotluste baasil ette sisendi ja ettepanekud poliitilisteks aruteludeks, mis algasid sel nädalal valitsuses koos riigieelarvearuteludega. Tomingas lisas, et valitsusele koostatud materjalis vaadati valdkondi laiemalt, kui ühe ministeeriumi taotlus, sest oluline on valdkonda minev kogu raha ja eesmärk, mida sellega saavutada tahetakse. Nii ka teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni puhul, millega ei tegele Eestis ainult haridus- ja teadusministeerium. “Seega oleme välja pakkunud konkurentsivõime, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni ja ettevõtluse edendamiseks mitme ministeeriumi üleselt üle 600 miljoni euro väärtuses rahastust, millest üle 100 miljoni on pakutud konkreetselt teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni meetmeteks,” sõnas Tomingas. Ülejäänu eest on võimalik toetada tööstuspoliitikat, ekspordivõimekust, ettevõtete digitaliseerimist ja automatiseerimist ning ettevõtluse alustamist ja väikese- ja keskmise suurusega ettevõtteid. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamiseks on lisaks eeltoodule suuremad võimalused peidus Euroopa Liidu kesksetes fondides, kus konkurentsivõime ja innovatsiooni rahastus kasvab järgmisel perioodil ning kust on võimalik muu hulgas taotleda rahastust Eesti teaduse kvaliteedi ja innovatsioonivõime kasvatamiseks. **Järgmisel perioodil on rahastus suurem** “Eesti teadusasutused ja ettevõtted on olnud seni väga edukad nende vahendite taotlemisel. Rahastatud projektid on toonud Eestisse 286 miljonit eurot,” selgitas Tomingas. Ta nentis, et uuel perioodil suurenevad võimalused ning järgmisel eelarveperioodil saab kesksete fondide panus Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonda olema oluliselt suurem.   Haridusmeetmete ettepanek on kokku 240 miljonit eurot, millest enamus on välja pakutud haridus- ja teadusministeeriumile ja väikses mahus ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile tööjõu arendamise meetmeteks. Euroopa Liidu toetustele lisandub ka riiklik kaasfinantseering, mis Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt on 40 protsenti. Valitsus arutab järgmise eelarveperioodi prioriteete ja toetuste võimalikku jaotust lähinädalate jooksul. Praegu ei ole otsuseid veel tehtud ühegi valdkonna rahastuse kohta. [Loe allikast edasi](https://www.err.ee/1610121673/rektorite-noukogu-teadusele-kavandatav-toetus-voib-vaheneda-seitse-korda) ![]()