# Ammu keelatud kemikaalid ohustavad siiani eurooplaste tervist

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/225197
- Published: 2026-08-27T10:46:00+03:00
- Author: RSS

Euroopa Liidus aastakümnete eest keelatud leegiaeglustite (PBDE-d) jälgi leiab tänini
nii elumajades, kontorites kui ka taaskasutatud plastis. Rahvusvaheline mahukas 
[ülevaateuuring](https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0013935126013782?via%3Dihub)
osutab, et eurooplased puutuvad mürgiste kemikaalidega sageli kokku just vana elektroonika
ja siseruumide tolmu kaudu.

Inimesed veedavad suurema osa elust nelja seina vahel. Kui välisõhus ja pinnavees
leiab kunagist saastet üha vähem, pole need ohtlikud ühendid inimeste argipäevast
kuhugi kadunud. Iga lugeja võib nendega kokku puutuda näiteks vanade nutiseadmete,
diivanite ja isegi mustade toidukarpide kaudu.

Polübroomitud difenüüleetrid ehk PBDE-d on püsivad inimtekkelised orgaanilised saasteained.
Aastatel 1970–2005 tootsid tehased neid maailmas kuni poolteist miljonit tonni. 
Tootjad lisasid aineid ohtralt nii elektroonikale, tekstiilile kui ka plastile, 
et materjalid nii kergesti ei süttiks. Euroopa Toiduohutusameti hinnangul ohustavad
aastakümnete eest lisatud ühendid siiani kõiki vanuserühmi.

**Siseruumide mure**

Suurem osa ohtlikest PBDE-dest keelati Euroopas juba 20 aasta eest, sest teadlased
seostasid neid närvisüsteemi arenguhäirete ja hormonaalsüsteemi kahjustustega. Keelust
hoolimata ei kadunud kemikaalid elukeskkonnast kuhugi. Siseõhk ja toatolm kujutavad
praegugi olulist saasteallikat. Näiteks Saksamaal satub neid orgaanilisi saasteaineid
koduse tolmuga ligi sama palju kui toiduga.

Uuemates kodudes kasutatakse sageli juba asendusaineid, ent vanemates hoonetes eraldub
omaaegseid leegiaeglusteid seadmetest siiani. Kõige rohkem kemikaale leiab analüüsi
põhjal töölt ja kohtadest, kus inimesed vaba aega veedavad. Näiteks täheldasid Kreeka
teadlased äärmuslikke saastenäitajaid kontorites, elektroonikapoodides ja internetikohvikutes.

Piirkondlikud erinevused tulenevad ruumide kasutusotstarbest, ventilatsioonist ja
ruumis leiduva elektroonika hulgast. Kemikaalid ei püsi seadmetes paigal, vaid lenduvad
aeglaselt ja kleepuvad tolmukübemetele. Nii hingavadki inimesed saastunud tolmu 
iga päev sisse.

Kergemad ühendid levivad ruumis enamasti gaasina. Raskemad, suurema broomisisaldusega
molekulid, näiteks BDE-209, seonduvad autorite sõnul aga eriti visalt tahkete osakestega.
Tänapäeval moodustabki just BDE-209 valdava osa paljudes siseruumides leiduvast 
mürgisaastest.

Murekohta süvendavad prügilasse jõudnud vana elektroonika ja mööbel. Suur osa neist
materjalidest suunatakse ringmajanduse sildi all uuesti käibesse. Seniste uuringute
järgi leiab aastate eest keelatud PBDE-sid isegi toiduga kokkupuutuvas plastis. 
Seega toovad tarbijad pahaaimamatult vanad mürgid uuel kujul toidulauale tagasi.

Suurimas ohus on jäätmesektori töötajate tervis. Elektroonikat lammutavad ja ringlusse
suunavad töölised hingavad sisse äärmuslikul hulgal kemikaale. Nii leiab Soome, 
Norra ja Hispaania jäätmekäitluskeskuste ning ringlussevõtutehaste õhust ohtralt
leegiaeglustite osakesi. Uurijate sõnul on just metalli- ja autolammutused ohtlikud
kohalikud saastekolded.

Mürgine tolm jõuab ka reoveepuhastitesse. Kodumasinatest ja tekstiilist eraldunud
osakesed pestakse põrandalt sageli otse kanalisatsiooni. Sealt edasi liiguvad need
puhastusjaamadesse, mis aga ei suuda vett rasketest ühenditest täielikult puhastada.
Niisiis sadestub osa PBDE-sid reoveemudasse – sealt viivad põllumehed need väetisena
põldudele või uhub vooluvesi need jõepõhja setetesse.

**Ringmajanduse kahe teraga mõõk**

Ehkki mahukas teadustöö koondas 181 varasemat uuringut, on andmestik lünklik. Uuritud
riikide kohalikud teadlased kogusid proove eri aastatel ja kasutasid erinevaid analüüsimeetodeid.
Pikaajalised võrreldavad mõõtmised puuduvad isegi iga riigi sees. Kuna ühtset andmebaasi
pole, ei saa joonistada täpset kaarti kogu Euroopa saastetaseme muutustest.

Üldpilti varjutab ka puudulik kvaliteedikontroll. Paljudes töödes jäi kirjeldamata
valimi suurus või meetod, millega kemikaale laboris määrati. Puudulikult esitatud
andmed moonutavad uue uuringu autorite sõnul tegelikkust: väiksema saastetasemega
piirkondades võis aparatuur teatud mürgid sootuks tuvastamata jätta.

Seadusandjad püüavad siiski nn pärandsaasteaineid lõplikult välja juurida. Euroopa
Komisjon kehtestas hiljuti uued reeglid, mis vähendavad PBDE-de lubatud piirmäärasid
taaskasutatavates materjalides. Ringmajanduse edendamine ja ohtlike ainete vältimine
satuvad siin aga eesmärkidena vastuollu, sest vana plasti taaskasutus nõuab ametnikelt
keerulisi kompromisse.

Töörühma sõnul vajab Euroopa murekoha lahendamiseks laiahaardelisemat ja süsteemsemat
lähenemist. Tulevased seireprogrammid peavad nende hinnangul hõlmama nii siseõhku,
kodutolmu, reovett kui ka taaskasutatavaid materjale.

Uuring avaldati ajakirjas [Environmental Research](https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0013935126013782?via%3Dihub).

[Loe allikast edasi](https://novaator.err.ee/1610120728/ammu-keelatud-kemikaalid-ohustavad-siiani-eurooplaste-tervist)

![]()