# Uus juhtimismudel teeb energiasalvestite koostöö 27 korda kiiremaks

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/224276
- Published: 2026-08-26T09:52:00+03:00
- Author: RSS

Uus juhtimismudel suudab elektrivõrgu suuri energiasalvesteid hallata senistest 
lahendustest ligi 27 korda kiiremini. Tallinna Tehnikaülikooli teadlase Juri Belikovi
osalusel valminud lahendus aitab jagada koormust eri suuruse ja võimekusega salvestite
vahel nii, et need püsiksid ohututes tööpiirides.

Kujutage ette suurt sümfooniaorkestrit, kus pillide asemel teevad muusikat hiiglaslikud
energiasalvestid – näiteks suured veehoidlad ja akupargid. Taastuvenergiale orienteeritud
maailmas peavad need hoidma meie kodudes tuled põlemas ka siis, kui tuul vaibub 
või päike pilve taha kaob.

Ilmastikuolude heitlikkuse tõttu toetub tänapäevane elektrivõrk tasakaalu hoidmisel
üha enam just sellistele suurtele salvestitele. Probleem on aga selles, et kõik 
need seadmed on erineva suuruse ja koormustaluvusega. Kui seda orkestrit juhatav
arvutiprogramm on liiga aeglane või jagab ebatäpseid juhiseid, koormab see näiteks
väiksemaid seadmeid liiga palju ja lühendab nende eluiga.

Värske uurimistöö tutvustab nüüd uut juhtimismudelit, mis suudab võrgu energiasalvesteid
hallata senistest lahendustest ligi 27 korda kiiremini, hoides nende tööd seejuures
rangelt ohututes piirides. Uudse lahenduseni jõudis Tallinna Tehnikaülikooli teadlane
Juri Belikov koostöös Iisraeli ja India kolleegidega. Teadlased testisid loodud 
algoritmi Iisraeli elektrivõrgu andmetel, võttes aluseks kolm suurt hüdroakumulatsioonijaama.

Süsteemil kulus üheksa erineva salvesti töö sünkroonimiseks vaid paar sekundit, 
samas kui varasem laialt levinud meetod vajas sama ülesande läbimängimiseks peaaegu
minutit. Kiiruse kasv ei tulnud sealjuures täpsuse arvelt. Arvutused eksisid ideaalstsenaariumist
umbes protsendi jagu ning suutsid hoida võimaluse ohtliku ülelaadimise tekkeks kaduvväiksena.

Süsteemi nobedus peitub nutikates reeglites. Uus algoritm ei kuluta aega tuleviku
ennustamisele ega mängi läbi iga võimalikku valikut, vaid jagab koormuse reaalajas
laiali salvestite mahutavuse järgi. Kui mõni seade hakkab oma ohutule laadimispiirile
lähenema, rakendub automaatne matemaatiline pidur ehk piltlikult öeldes trahv. Sisuliselt
toimib mudel nagu tähelepanelik liiklusreguleerija, kes teab igal hetkel täpselt
iga aku ja veehoidla võimekust, vältides sel viisil seadmete kiiret surma.

Belikov manitseb siiski kolleegidega, et nende mudel keskendub energiakadudeta süsteemidele.
Suuremate energiakadudega süsteemide puhul triivivad uue mudeli trajektoorid paigast
ning appi tuleb võtta taas keerulisemad ja aeglasemad numbrilised lahendajad. Siiski
võiks olla taolised mudelid osa lahendusest, et meie elektrivõrk töötaks sujuvalt
ja töökindlalt ka tulevikus.

Tulemused on avaldatud ajakirjas[ Sustainability.](https://doi.org/10.3390/su18168471)

**Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval
ca kell 8.25.**

[Loe allikast edasi](https://novaator.err.ee/1610119021/uus-juhtimismudel-teeb-energiasalvestite-koostoo-27-korda-kiiremaks)

![]()