# Kuritöö ilma karistuseta

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/22389
- Published: 2023-06-10T12:08:00+03:00
- Author: toomas

![]()

Auhindade hulgas olid ka kõige hinnatumad: parim film, parim lavastaja (Dominik 
Moll), parim kõrvalosatäitja (Bouli Lanners), parim uustulnuk (Bastien Bouillon),
parim mugandatud käsikiri (Gilles Marchand) ja parim heli.

Üllatuslikult ehk seetõttu, et “Mõistatuslik mõrvalugu” on kindlasti žanrifilm, 
nn protseduurifilm ehk _procedural_, mis põhineb kriminaaljuhtumi uurimise käigu
kujutamisel. Žanri sees on aga stampidest niimoodi mööda mindud, et tulemus mõjub
värskena. Nüüd on film ka Eesti kinodes ja kahe Césari laureaadi, lavastaja Dominik
Molli ja tulevikulootuse Bastien Bouilloniga tuli filmist ka lähemalt juttu.

**Filmi aluseks on raamat, millest olete käsikirjas kasutanud ainult väikest osa.
Mis on see raamat ja millest selline valik?**

**Moll**: Filmi aluseks on mitteilukirjanduslik raamat pealkirjaga “18.3 – aasta
kriminaalpolitseis”^(2). Kirjanik veetis aasta koos Versailles’ kriminaalpolitsei
rühmaga ja raamat räägib nende tööst. Kirjeldatakse paljusid juhtumeid ja meie filmi
aluseks olev juhtum, Clara mõrv, on neist raamatu lõpus viimane.

On mitu põhjust, miks ma just selle loo soovisin ekraniseerida. Kirjeldatakse, kuidas
politseiuurijat jääb kummitama üks konkreetne juhtum, millest saab tema kinnismõte,
kuna ta ei suuda seda ära lahendada. Mind huvitaski tõsiasi, et see oli lahenduseta
jäänud juhtum, sest tavaliselt saadakse krimilugudes tapja lõpuks kätte. Siin mõistsin,
et kui käsitletakse lahendamata jäänud kuritegu ja seda sellisena ka algusest peale
esitatakse, annab see nii lavastajale kui publikule võimaluse keskenduda millelegi
muule. Näiteks politseiuurimise rutiinile, sellele, kuidas kuritegu uurijatele emotsionaalset
mõju avaldab ja kuidas nad oma tundeid valitsevad.

Üks asi, mis mind selle juhtumi puhul veel huvitas, oli see, et kuna tegemist on
noore naise mõrvaga, võimaldas see ühtlasi käsitleda ka meeste vägivalda naiste 
vastu. Meile oli see üks filmi teemasid.

Enamik raamatus kirjeldatud kuritegusid on kas narkodiilerite arveteklaarimised 
või kriminaalide omavahelised tülid ja nende puhul on mõju uurijatele märksa väiksem,
sest kurjategija võimaliku surmaga on kõik mingil määral arvestanud. Ja siis on 
selline juhtum nagu Clara surm, mille puhul politsei kasutab väljendit “tõeline 
ohver”, mis tähendab, et surma on saanud inimene, kes oli valel ajal vales kohas,
ja selline juhtum mõjutab neid märksa rohkem, kuna oskavad ette kujutada, et see
võinuks olla omaenda õde, tütar, abikaasa. Tõelise ohvri emotsionaalset mõju uurijatele
tahtsingi oma filmis käsitleda.

**See on tõesti väga julge loojutus­tamise viis, kui teatatakse kohe alguses, et
kuritegu lahendust ei leia. Võib ju tekkida küsimus – ja esialgu tekkiski –, et 
miks ma siis seda filmi üldse vaatan. Filmi lõppedes seda küsimust küll enam ei 
olnud.**

**Moll**: Tahtsin olla publikuga aus, sest teadsin, et jätan lõpplahenduse lahti,
aga ei soovi vaatajaid lollitada, kui jätan algul selle ütlemata. Muidugi võib tekkida
reaktsioon, et miks on üldse mõtet filmi vaadata, aga “Mõistatusliku mõrvaloo” peamõte
oli selgitada, et politsei- või krimifilmi puhul ei pruugi olla kõige olulisem see,
kes on kuriteo toimepanija. On ka palju muid aspekte, millele tuleb tähelepanu pöörata.

**Bastien, mis tundega mängisite tegelast, kelle saatus on nagu etturile ette määratud?**

**Bouillon**: Püüan oma laused öelda ja mitte sellele liialt keskenduda. (Naerab.)

**Moll**: Huvitav on ka jälgida, kuidas Bastieni karakter Yohan areneb koos sellega,
et kuritegu ei lahendata. Kui juhtum laheneks, siis võiks ta tõdeda, et on oma töö
teinud – “pühin käed puhtaks, lähme teeme ühe õlle, sööme õhtust”. Siin kirjeldatakse
filmis, kuidas Yohan ei anna alla ega kaota julgust, hoolimata sellest, et juhtum
lahendust ei leia. Ta jätkab töötamist ilma mingi garantiita, et leiab kunagi lahenduse.
Yohan võlgneb selle ohvrile ja peab seda tegema. Seepärast on filmi lõpp optimistlik,
juhtumi­uuring ei ole tema jaoks veel läbi.

**Bouillon**: Yohani arengukaar filmis põhineb usul, et uurimine viib kuhugi välja
ja lahendus tuleb. Ometi annab ta alla, ja kui kolm aastat hiljem palutakse tal 
uurimine uuesti üles võtta, võtab ta enese uuesti kokku ja hakkab uskuma lõpplahendusse.
Seesama usk kandub edasi ka vaatajatesse, isegi neisse, kes on filmi mitu korda 
näinud, ja isegi kui teatakse, et iial ei saada teada, kes on tüdruku tapnud kurjategija.
Ikka ollakse nõus uskuma, et see nimi tuleb välja ja süüdlane leitakse üles.

**Moll**: Filmi lõpupoole kõlab Nadia (Mouna Soualem) kõne, kus ta räägib vaimudest
ja taas ootab läbikukkumine, sest surnuaiast leitu ei olnud loodetud kurjategija.
Yohan küsib Nadialt, kas too usub vaime, sest ta kahtlustab, et surnud tüdruku vaim
kummitab teda. Naine vastab: selleks et teada, pole vaja vaime uskuda – surnud jäävad
meiega. Ja tähtsama, mida teeme, teeme neile. Need sõnad loksutavad Yohanis midagi
lahti ja lasevad tal nõiaringist välja murda.

**Bastien, teil on filmis mõnevõrra tänamatu ülesanne, sest teie vastas mängib kuulus
Bouli Lanners väga värvikas stiilis, aga teie peate hakkama saama märksa kahvatuma
paletiga.**

Neid kaht rolli on stsenaariumis väga hästi kirjeldatud. Me pidime neisse tegelastesse
süvenema ja nad enda omaks tegema. Eriti huvitav oli töötada nii, et mul tuli end
oma rollilahenduses kogu aeg tagasi hoida, pidin olema väga täpne, ütlema napilt
ja otse. Samal ajal pidid silmad edasi andma siseelu ja varjatud emotsioone. Teisisõnu,
pidin pidevalt vahetama käiku kahe laadi vahel: olema hästi otsekohene ja sõnatäpne,
aga silmad pidid edasi andma sisepiinu. Näitlejale oli see suurepärane võimalus 
mängida sellist tegelast.

**Dominik, olete oma filmides ikka ja jälle pöördunud kuritegude poole, ja need 
kuriteod kipuvad toimuma kaugetes kolgastes või väikelinnades. Kas mõrv väikekohas
on pahaendelisem?**

Mulle tõesti meeldivad kuriteod, aga mitte sellepärast, et see on tore, et meil 
on kuritegevus, või et see on midagi austusväärset. Kuritegu paljastab inimese tumedama
poole ja huvitav on välja selgitada, mis viib inimese vägivallani ja kuriteoni.

Tõsiasi, et sündmuspaigana kasutan tihti väikelinnu, võib tulla sellest, et suurtes
linnades on rohke kuritegevus ootuspärane, aga väikelinnas, mis paistab välja kena,
meeldiv ja rahulik, on vägivalla- või kuritegevuse purse palju … ootamatum. Seal
on kuriteo mõjuulatus märksa suurem kui suurlinnas.

**Kas Clara tapmine lõpuks lahendati?**

Ei, kahjuks mitte. Uurimine veel alles käib, aga kuritegu toimus 2013. aastal, nii
et … ei, nad ei ole seda veel lahendanud.

**Loodame parimat.**

Jah, kindlasti.

_1 “La nuit du 12”, Dominik Moll, 2022._

_2 Pauline Guéna. 18.3. Une année ? la PJ, Paris, Éditions Deno?l, 2020. Prantsusmaal
jagunevad politseijõud administratiivpolitseiks (police administrative), mille ülesanne
on hoida avalikku korda ja kriminaalpolitseiks (police judiciaire), mis tegeleb 
kriminaaluurimisega._

[Loe otse allikast](https://kultuur.err.ee/1609003652/kuritoo-ilma-karistuseta)