# Teadlased: Eestis puudub liigvee ärajuhtimiseks terviklik plaan

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/223644
- Published: 2026-08-24T19:12:00+03:00
- Author: RSS

Möödunud nädalavahetusel sadas mitmel pool Eestit maha rohkem kui kuu normi jagu
vihma, tuues mõnes piirkonnas kaasa ka üleujutatud tänavad. Maaülikooli teadlaste
sõnul on lahendused liigvee juhtimiseks küll olemas, kuid Eestis puudub nende kasutamiseks
terviklik plaan.

Kuna sademed on Eestis muutunud sagedasemaks ning intensiivsemaks ka lühiajaliselt,
tuleb tihedalt asustatud linnaruumis üleujutusi aina enam ette.

Maaülikooli uuring näitab, et sadude intensiivsus on Eestis kasvanud kümnendiga 
neli protsenti ja tõenäoliselt kasvab veelgi. Maaülikooli teadlase Ottar Tamme sõnul
puudub aga Eestis terviklik plaan, mida liigse sademeveega teha. Liigvee probleemide
eest vastutab praegu peamiselt veevärk, kuigi vastutus on ka kinnistu omanikul ning
intensiivsete sadude korral kohalikul omavalitsusel.

“Meil lähevad intensiivsemaks sajud, torud ei lähe suuremaks, seega see vesi peab
kuskile mahtuma ja kui ta ei mahu, peavad olema ette nähtud teekonnad, kuhu ta saab
liikuda. Kui väga-väga palju sajab, siis on linn see, kes planeerimise käigus peab
olema ette näinud kohad, kus see vesi saab liikuda. Meil on Emajõgi, kuhu kogu sademevesi
läheb ja linna kaitsmiseks oleme tammi ehitanud ehk sademevesi jääb paraku linna
poole tammi. Linn siinkohal peaks tähelepanu pöörama Supilinnale, kui tehakse uusi
tänavaid, et nähakse ette ka vooluteekonnad,” lausus Tamm.

Liigveega tegeleb Tartu linn praegu sadamaraudtee piirkonnas, kus katsetatakse looduspõhist
sademevee lahendust ehk viibeala vihmaveele.

“Me kujundame sellised viibealad ehk kraavid, kus vesi, enne kui ta jõuab torru 
suunduda, saab mõne aja seista ja sealt juhitakse ta edasi torusse. See on vajalik
seetõttu, et kui korraga tuleb vett hästi palju, siis kusagil ta peab viibima, sest
vastasel juhul ei suuda torud kogu seda mahtu vastu võtta,” sõnas Tartu abilinnapea
Kertu Vuks.

Tihedamalt asustatud linna piirkondadesse sellised lahendused aga ei sobi. Ka maaülikoolis
katseid läbivad liigvee hoidmiseks mõeldud vihmapeenrad sobiksid eelkõige piirkondadesse,
kus on elamud alles rajamisel. Nii võiks Tamme sõnul sademevee lahendusi, näiteks
vihmapeenraid, kavandada juba üldplaneeringutes.

“Täna me ei ole seadnud seda kohustuslikuks, aga see kahtlemata võiks olla tulevikuvaates
täiendav alternatiiv, arvestades kui palju seda vihma korraga tuleb,” ütles Vuks.

Tamme sõnul on liigvee kogumiseks ja suunamiseks lahendused ka tihedamalt asustatud
piirkondades, kuid tõdes, et igal pool need rakendatavad pole. Sügise lõpuks saavad
Maaülikooli teadlased valmis ka täpsema juhendi liigvee juhtimiseks nii inseneridele
kui ka kohalikele omavalitsustele.

[Loe allikast edasi](https://novaator.err.ee/1610118199/teadlased-eestis-puudub-liigvee-arajuhtimiseks-terviklik-plaan)

![]()