# Sõjaaegne suhkrunappus vähendas terve põlvkonna vähiriski

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/223637
- Published: 2026-08-25T14:30:00+03:00
- Author: RSS

Teise maailmasõja aegne suhkrunappus vähendas aastakümneid hiljem terve põlvkonna
vähiriski.

1940. aasta jaanuaris seisis Suurbritannia tõsise probleemi ees. Saksamaa rünnakud
kaubalaevadele ähvardasid tekitada ulatusliku toidupuuduse. Ööpäevaga jõustus range
toidukaupade normeerimine, mis piiras inimeste võimalusi osta igapäevaseid toiduaineid,
sealhulgas suhkrut. Suhkru normeerimine lõppes 1953. aasta septembris järsult. Pärast
seda kahekordistus keskmine suhkrutarbimine kiiresti.

Uued uuringud viitavad, et teise maailmasõja ajal pealesunnitud vähene suhkrutarbimine
mõjutas inimesi veel aastakümneid hiljem. See parandas märkimisväärselt sõjaajal
sündinud põlvkonna tervist.

[Ajakirjas PNAS](https://www.pnas.org/doi/10.1073/pnas.2610287123) avaldatud uuringus
analüüsisid teadlased 64 761 inimese terviseandmeid. Kõik osalejad sündisid Suurbritannias
aastatel 1951–1956 ning nende andmed pärinesid kohaliku biopanga andmebaasist.

Uurijad keskendusid aastatel 1951–1956 sündinud inimestele, sest see ajavahemik 
hõlmas nii suhkrunormide lõppu kui ka sellele järgnenud aega. Nii said teadlased
võrrelda kahte rühma täiskasvanuid.

Esimene rühm veetis oma esimesed 1000 elupäeva – eostamisest kuni teise eluaastani–
suhkrunormide tingimustes. Teine rühm sündis vahetult pärast normeerimise lõppu 
ega kogenud toidupiiranguid. Lisaks võrreldi inimesi, kes elasid suhkrunormide all
pikemalt nendega, kes sündisid vahetult enne piirangute lõppu.

Teadlased on seda ajaloolist sündmust ja sellega kaasnevaid andmeid uurinud ka varem.
Varasemad uuringud näitavad, et suhkrunormide ajal sündinud lastel on väiksem risk
haigestuda kroonilistesse haigustesse. Samuti ähvardab neid harvemini Alzheimeri
tõbi ja nende südame-veresoonkonna tervis on parem.

Hiina Põllumajandusülikooli teadlane Chen Zhu ja Cambridge’i ülikooli teadlane Weilong
Zhang uurisid just seda. Nad leidsid, et varases eas vähe suhkrut tarbinud inimesed
põdesid täiskasvanuna mitut liiki vähki oluliselt harvemini.

Võrreldes normeerimisest pääsenutega oli esimesel 1000 elupäeval suhkrut vähe saanud
inimestel täiskasvanuna 69 protsenti väiksem tõenäosus haigestuda maksavähki. Eesnäärmevähi
esinemissagedus oli 52 protsenti, kopsuvähil 41 protsenti, pärasoolevähil 40 protsenti
ja rinnavähil 36 protsenti väiksem.

Suhkrunormide ajal sündinud inimestel olid ka pikemad telomeerid. Need on kromosoomide
otstes paiknevad struktuurid, mis kaitsevad geneetilist materjali ja toetavad pikaealisust.
Teadlaste hinnangul tegid pikemad telomeerid need inimesed bioloogiliselt umbes 
2,2 aastat nooremaks. See viitab, et nende bioloogiline vananemine kulges aeglasemalt
ning nende üldine tervis oli parem kui neil, kes suhkrunormidega kokku ei puutunud.

Teadlased avastasid veel ühe huvitava fakti: suhkrunormide ajal sündinud inimeste
toitumisharjumused püsisid teistsugustena ka täiskasvanueas. Isegi viis aastakümmet
pärast normeerimise lõppu tarbivad need inimesed vähem suhkrut ja söövad väiksemaid
toiduportse. Nende toitumine oli tervislikum ja mitmekesisem.

Põhjus, miks need harjumused nii pikalt püsivad, pole täpselt teada. Üks võimalik
selgitus on, et varajases eas kogetud magususe tase kujundab maitse-eelistusi kogu
eluks.

Teadlased pakuvad välja kaks mehhanismi. Bioloogiline mehhanism tähendab, et varane
toitumine mõjutab ainevahetuse, elundite ja immuunsüsteemi arengut. Käitumuslik 
mehhanism seisneb selles, et varajases eas kujunenud eelistus vähem magusa toidu
vastu püsib ka hiljem.

Kuigi tegu oli vaatlusuuringuga, andis suhkrunormide järsk lõpp teadlastele kaks
selgelt eristuvat rühma. Uurijate hinnangul pakub see põhjuslikke tõendeid suhkrutarbimise
ja täiskasvanuea vähiriski seoste kohta, ehkki selline tõlgendus võib tekitada vaidlusi.

[Loe allikast edasi](https://novaator.err.ee/1610118769/sojaaegne-suhkrunappus-vahendas-terve-polvkonna-vahiriski)

![]()