# Ukrainat ei taheta niipea NATO-sse lasta – miks see nii on? - Link: https://kihulane.eu/arhiiv/22277 - Published: 2023-06-09T23:57:11+03:00 - Author: toomas ![]() Tõenäoliselt ei kutsu lääneliitlased Ukrainat sõja ajal NATO-ga liituma, kuid arutavad endiselt sõnastust, et anda märku oma pikaajalisest pühendumusest Kiievile, ütles USA suursaadik alliansi juures väljaandele [Politico](https://www.politico.eu/article/ukraine-nato-support-message-not-full-invite-us-ambassador-julianne-smith/). Ukraina president Volodõmõr Zelenski on viimastel nädalatel palunud NATO liidreid, et nad pakuksid Ukrainale konkreetsele teed ühinemise suunas, ähvardades järgmisel kuul Vilniuses toimuval alliansi iga-aastasel tippkohtumisel mitte osaleda, kui seda nõudmist ei täideta. Kuid USA suursaadik Julianne Smith tunnistas alliansi peakorteris Politicole antud intervjuus, et liitlased ei saa praegu Kiievit NATO-ga liituma kutsuda. „Ma arvan, et liitlased on praegu ühel meelel, et kutse saamine on ebatõenäoline, kui nad osalevad täiemahulises sõjas,” ütles ta. Kuid ta rõhutas, et NATO soovib endiselt, et Ukraina saaks sõnumi, et sõjast räsitud riiki on kavas toetada pikalt – ja püütakse leida viis, kuidas seda Vilniuses näidata. „Me tahame anda president Zelenskile märku – kui ta tuleb isiklikult –, et hoolime sügavalt pikemaajalistest suhetest Ukrainaga ja võimaluste otsimisest, kuidas tunnustada kõike, mida nad on saavutanud ja et meie toetus ei hääbu või et me ei lase end häirida.” Ukraina tants NATO-ga on aastakümnete pikkune afäär. Veel 2008. aastal andsid Bukarestis kohtunud NATO juhid ebamäärase lubaduse, et Ukrainast saab ühel päeval liige. Kuid see on sisuliselt tähelepanuta jäetud, kuna tuntakse muret Venemaa edasise provotseerimise pärast. Zelenski on viimastel päevadel avalikult tunnistanud, et ta mõistab, et Ukrainast ei saa sõja ajal NATO liiget, kuid väitis siiski, et Ukraina peaks Vilniuses siiski saama konkreetse tõotuse, et pärast sõda võetakse ta vastu. Ta nõuab ka siduvate kohustuste võtmist, et NATO liitlased kaitsevad Ukrainat liitumise protsessi ajal. NATO töötab praegu kaheosalise paketi kallal Ukraina jaoks. Üks sammas keskendub praktilisele toetusele – sisuliselt aitamaks Ukrainal omaks võtta Lääne sõjalisi standardeid. Teine on keerulisem poliitiline küsimus, millist retoorikat kasutada Ukraina liitumistaotlusega seoses. „Korraliku kutse väljastamise ja Bukarestist räägitu vahel, mida me kõik toetame ja mille taga seisame, on mitmeid võimalusi,” ütles Smith. „Ning seega on osa alliansi ülesandest praegu seda lihvida ja täpselt kindlaks teha, mida me sellesse Ukraina jaoks mõeldud tulemuste paketti lisada tahame.” Küsimus on kaitseliidu lõhestanud: mitmed lääne pealinnad nõudsid mitmeid kuid, et tõsised arutelud ja lubadused tulevaste julgeolekukorralduste üle peaksid ootama kuni sõja lõppemiseni. Mitmed NATO idatiiva riigid on aga surumas Ukrainale sisulist žesti. Kuid erinevalt julgeolekugarantiide küsimusest, kus mõtlemine on alles algusjärgus ja hetkel väljaspool ametlikke NATO arutelusid, lähendas eelmisel nädalal Oslos toimunud NATO välisministrite kohtumine liitlasi küsimuses, mida Ukrainale Vilniuses pakkuda NATO taotluse osas. „Oleme tulemusele palju lähemal kui kolm või neli kuud tagasi,” ütles Smith. Ta tunnustas ministrite teistsugust lähenemist kõnelustele Oslo kohtumise ajal. „Mis tõesti aitas oli teha midagi, mis oli alliansi jaoks pisut ebatavaline – see tähendab panna ministrid üksinda ühte tuppa, kus pole lauda, ??ja keskenduda ainult sisuliselt ühele teemale ning anda neile aega vabalt rääkida ilma ettevalmistatud sekkumisteta, võimaldades igaühel oma riigi positsiooni välja käia, aga ka pisut arutleda,” ütles Ameerika suursaadik. „Ma arvan, et see aitas meil konsensusele lähemale jõuda,” lisas Smith, „ja ka mina tunnen end nüüd paremini selles osas, kuhu liit selle paketiga liigub.” Arutelud toimuvad ajal, kui Ukraina alustab sel nädalal oma kauaoodatud vasturünnakut. „Me tahame, et ukrainlased jätkaksid jõupingutusi, mis muudaksid Putini strateegilist kalkulatsiooni ja aitaksid tal mõista, et ta ebaõnnestub ja et ta ei saavuta oma strateegilisi eesmärke,” ütles Smith, „ja ma arvan, et edukas vasturünnak võib olla kasulik selles osas.” Kuid suursaadik lisas: „Ma arvan, et oleme ka väga selge pilguga, et see konkreetne vasturünnak ei pruugi selle sõja lõppu tähendada.” #wpdevar_comment_1 span,#wpdevar_comment_1 iframe{width:100% !important;} #wpdevar_comment_1 iframe{max-height: 100% !important;} (Külastatud 60 korda, 55 külastust täna) ### _Loe lisaks_ [Loe otse allikast](https://eestinen.fi/2023/06/ukrainat-ei-taheta-niipea-nato-sse-lasta-miks-see-nii-on/)