# Ukraina teadlane: Kahhovka üleujutus võib laiali kanda Tšornobõli saastet - Link: https://kihulane.eu/arhiiv/22148 - Published: 2023-06-09T10:46:00+03:00 - Author: toomas ![]() Stoljari hinnangul pole siiski praegu võimalik kindlalt öelda, millisel määral võivad radioaktiivsed ühendid üleujutusega levida. “Ukraina veekvaliteeti on üldiselt kontrollitud väga piiratult,” ütles ta ERR-ile. Professor lisas, et suurimat kahju tekitavad keskkonnale praegu vette sattunud kütus, mitmesugused kemikaalid, väetis, surnud loomad, inimeste laibad ja prügi. Lisaks tööstuspiirkondadele saastavad vett ka näiteks surnuaiad, käimlad ja prügimäed. “Vesi haiseb tugevalt kemikaalide ja roiskumise järgi ning märgata võib loomade korjuseid ja inimeste laipu. Võimalus nakkushaiguste levikuks on väga suur.” “Vesi haiseb tugevalt kemikaalide ja roiskumise järele ning märgata võib loomade korjuseid ja inimeste laipu. Võimalus nakkushaiguste levikuks on väga suur. Kardetavasti võib oodata koolerapuhangut,” nentis teadlane. Stoljar toonitas, et eriti halb on olukord venelaste okupeeritud Dnipro jõe vasakul kaldal, kus Vene võimud ei tee kohalike elanike aitamiseks mitte midagi: “Nad surevad seal oma üleujutatud kodudes.” Üleujutatud piirkonnas, sealhulgas Hersoni ja Mõkolajivi suurlinnades, pole puhast vett. Stoljari sõnul veetakse Ukraina kontrolli all läänekaldale joogivett kokku üle kogu riigi. Just suuremates linnades on nakkushaiguste epideemiate puhkemise tõenäosus eriti suur, hoiatas professor. “Tegu on väga tihedalt asustatud piirkonnaga ja ühtlasi on siin heade muldade tõttu Ukraina üks suuremaid põllumajanduspiirkondi,” märkis teadlane. Ta lisas, et väärtuslikud põllumajandusmullad muutuvad nüüd väga pikaks ajaks kasutamatuks. “Suurepärane muld, veerohkus ja sagedane päikesepaiste muutsid selle piirkonna üheks Ukraina peamiseks põllumajanduspiirkonnaks. Väärismullad võivad nüüd jäädavalt kaduda või kulub nende uuesti kasutuskõlblikuks muutumiseks tohutult pikk aeg,” lausus Stoljar. Ulatuslik põllumaade häving annab omakorda hoobi Ukraina põllusaaduste ekspordivõimele. Dnipro paremal kaldal on üle ujutatud hinnanguliselt 10 000 hektarit põllumaad. Okupeeritud vasakul kaldal on see ala Stoljari hinnangul veel märksa suurem. Ukraina Pravda andmetel on kasutuskõlbmatuks muutunud 31 põllumajanduslikku niisutussüsteemi, mis niisutasid Dnipropetrovski, Hersoni ja Zaporižžja oblastite peale kokku 584 000 hektarit põllumaad. Veeta on jäänud 94 protsenti Hersoni, 74 protsenti Zaporižžja ja 30 protsenti Dnipropetrovski niisutussüsteemidest. Ukraina põllumajanduspoliitika ministeeriumi andmetel ei saa välistada, et praegu üleujutatud põldudel algab peale vee taandumist kõrbestumine. **Täielik ökoloogiline häving** Stoljari sõnul on kohalik ökosüsteem peale tammi kokkuvarisemist sisuliselt hävinud.“ Uurisime 2021. aastal Hersoni piirkonna märgaladel magevee rändkarpe. Nende seis oli üldiselt hea, mis tähendab, et vesi ei saanud väga saastunud olla. Samas ei saa kindlasti öelda, et Dnipro jõgi oleks varem puhas olnud, sest tegu on ikkagi Ukraina suurima jõega, mille äärde jäi enne sõda riigi suurim tööstuspiirkond,” täheldas professor. Just nendelt tööstusaladelt kandis üleujutus tema sõnul laiali ka hulganisti saasteaineid. Ukraina terviseamet ja USA haiguste tõrje ja kontrolli keskus (CDC) prognoosivad, et lähima kolme kuni viie aasta jooksul tabab Hersoni ja Zaporižžja oblasti kalade massiline väljasuremine, mis tuleneb veetaseme järsust langusest. Reservuaarist laiali kantud veeloomastik hukkub saaste ja kuivale jäämise tõttu. Samuti võib väljasuremislaine tabada Musta mere elustikku, sest sealsesse soolvette voolab tohututes kogustes magevett koos mürkainetega. Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi teadur Marko Vainu ütles saates “Terevisioon”, et praegu pole võimalik öelda, kui kaua vesi paisjärvest alla voolab. Samuti ei saa ennustada, kas paisjärv tühjeneb täielikult või mitte. “Kuna vesi on tunginud seal inimasulatesse, siis me isegi ei tea, mida ta kõike kaasa on haaranud,” lausus Vainu. “Probleem ongi selles, et kuna vesi ujutab tänavad üle ja haarab kaasa kõik, mis ette jääb, reostab see jõe ära. Osa saastest jõuab ka Musta merre. Kindlasti võib sellel Mustale merele mingi mõju olla,” märkis teadur. Ta lisas, et jõe seisund polnud tegelikult juba enne kiita. “Heitvesi on jõkke voolanud ka varem. Nõukogude ajal rajatud suured paisud pole jõele hästi mõjunud. Puhas jõgi pole see kindlasti olnud,” lisas Vainu. Paisudesse kogunevad Vainu sõnul mitmesugused setted ja tammid takistavad ka kalade liikumist. Kokku on ülesvoolu üle viie paisu. “Lagunenud paisust ülesvoolu on suurim probleem see, et veetase langeb nii kiiresti, et veeloomad ei jõua vooluga kaasa minna. Nii jäävad nad kuivale ja surevad. Need, kes jõuavad kaasa minna, võivad aga lõpetada soolases Mustas meres ja ikkagi hukkuda,” möönis teadlane. Kas massiliselt surnud kaladest võib saada ka reostus, ei oska Vainu täpselt öelda.“ Kui kalad jäävad kuivale, söövad linnud ja loomad nad ära ning suuremat keskkonnaohtu see endast ei kujuta. Suurem probleem tekib siis, kui surnud kaladele tuleb uuesti vesi peale ja need muutuvad reostuseks,” ütles Vainu. Jõe deltas on Vainu sõnul lisaks hulganisti kaitse all väiksemaid saari, kus pesitsevad mitmesugused linnud.“ See pesitsusaasta jääb neil vahele, sest vesi uhus ilmselt munad ja pesad minema,” viitas teadur. 6. juunil teatas Ukraina kaitsejõudude lõunaringkond, et Vene okupatsiooniväed õhkisid Kahhovka hüdroelektrijaama tammi. Nii tamm kui hüdroelektrijaama turbiiniruum hävisid täielikult ning tammi pole enam võimalik parandada. Tammi õhkimisest vallandunud veetulv põhjustas Hersoni oblastis laialdased üleujutused ning ökoloogilise katastroofi. Ukraina võimude hinnangul ohustab Kahhovka reservuaari tühjenemine ka Zaporižžja tuumajaama jahutussüsteemide tööd. ![]() [Loe otse allikast](https://novaator.err.ee/1609002575/ukraina-teadlane-kahhovka-uleujutus-voib-laiali-kanda-tsornoboli-saastet)