Ernst Raiste (kuni 5. jaanuarini 1937 Ernst Neidorf; 5. aprill 1925 Narva – 30. aprill 2020 Tartu) oli eesti balletiartist ja vabadusvõitleja.

Tema isa oli raudteelane. Aastatel 1939–1942 õppis Raiste Tartu 5. gümnaasiumis ja tantsu Vanemuise õpperühmas. Oli 1941–1966 Vanemuise tantsija ja ballettmeistri assistent ning 1966–1983 muusikalavastuste assistent, 1995–2004 koosseisuline töökeskkonnaspetsialist.

Ernst Raiste osales Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljoni Narva koosseisus idarinde võitlustes ning pääses napilt Tšerkassõ kotist eluga.

Pärast Eesti iseseisvuse taastamist oli Raiste aktiivne Kaitseliidu töös enda kodukohas Elvas.

Ta on mänginud sõnalavastustes ning osalenud operettide ja ooperilavastuste tantsunumbrites.

Oli 1944–1960 abielus Linda Ainlaga (1919–1984).

Ta oli Eesti Teatriliidu liige 1965. aastast ja Eesti Balletiliidu liige 1999. aastast. 2012. aastast oli ta Tartu Vabadusvõitlejate Ühenduse juhatuse liige.

• Paris (Prokofjevi Romeo ja Julia, 1946, Estonias 1950)
• Seitsmetäpiline kaart (Mihhalkovi Lõbus unenägu, 1948)
• Silvio (Tšulaki Kahe isanda teener, 1950)
• Narr (Glieri Vaskratsanik, 1952)
• Neegripoiss (Tšaikovski Pähklipureja, 1955)
• Nööbivalaja (Urbeli Peer Gynt, Griegi muusikale, 1959)
• Tark (Tubina Kratt, 1961)
• Kadedus (Rahmaninovi Paganini, 1963)
• Õuearst (Melikovi Legend armastusest, 1964)
• Lible (Vinteri Kevade, 1967)
• Kuningas (Prokofjevi Tuhkatriinu, 2000)

• Kaitseliidu Tartu maleva auliige (2001)
• Kotkaristi IV klassi teenetemärk (2007)^[1]
• Elva linna teenetemärk (2013)
• Vabaduse Tammepärja aumärk (2018)^[2]

• Raimu Hanson. Toores maks aitas vanemuislastel tõusta varvastele. – Postimees, 3. märts 2009
• P. Silla. Ernst Raiste 85. – Oma Maa, aprill 2010
• Ernst Raiste: Kui kahurid vaikivad, kõnelevad taas muusad! Intervjueerinud Jaanika Kressa. – Kultuur ja Elu 2016, 1