# Uuring: turvalises kodus kohanevad lapsed vanemate lahkuminekuga paremini

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/21994
- Published: 2023-06-07T10:22:00+03:00
- Author: toomas

![]()

Tartu Ülikooli sotsiaalse heaolu uuringute teadur Oliver Nahkur ja sotsiaalpoliitika
kaasprofessor Dagmar Kutsar uurisid Eesti, Norra, Ungari, Poola ja Rumeenia 12-aastaste
laste hinnanguid oma vanemate kasvatuspraktikatele. Samuti võtsid nad vaatluse alla
selle, kas lastele meeldivad inimesed, kellega nad koos elavad.

Kasvatuspraktikate all pidasid teadlased silmas, kas lapsed tunnevad, et neid kuulatakse,
neist hoolitakse ja nad tunnevad end oma kodus turvaliselt. Uuringus osalenud lapsed
elasid erineva peremudeliga keskkondades: koos bioloogiliste vanematega, bioloogilise
vanema ja kasuvanemaga või üksikvanemaga. Eestist osales uuringus üle 1000 lapse
ja kokku analüüsisid teadlased 6000 lapse vastustest saadud andmeid.

Teadlased tõid välja, et vanemad peaksid ühiseid probleeme lahendama lapse parimates
huvides. Samas kipuvad nad aga pigem olema kimpus omavaheliste pingetega ja nii 
jäävad laste vajadused tagaplaanile. Perekonna purunemine toob paratamatult kaasa
peresuhete keerukamaks muutumise, pannes proovile mitte ainult vanemate omavahelised
suhted, vaid ka nende kasvatuspraktikad. See omakorda võib vähendada lapse tunnetatud
heaolu. Vanemate kokkulepitud või kohtu kehtestatud külastuskorraldus tagab selle,
et laps saab eemal elava vanemaga säilitada kontakti. Nii on laps kaasatud kahte
perekorraldusse.

Dagmar Kutsar ütles, et kui vanema isegi kõige parem kavatsus lapseni ei jõua ehk
laps seda sellisena ei taju, pole sellel mingit tähtsust. “Oluline on lapsega läbi
rääkida, oma kasvatusviise parandada ja vanemana kasvada. See on kestvalt oluline,
kuid omandab erilise tähenduse siis, kui perestruktuuris toimub muutus,” lausus 
ta.

Uuringust selgus, et bioloogiliste vanematega koos elavad lapsed hindavad oma vanemate
kasvatuspraktikaid kõrgemalt kui üksikvanemaga või kasuvanemaga elavad lapsed.

Kõige rohkem olid oma vanemate kasvatuspraktikatega rahul Ungari, kõige vähem Eesti
ja Norra lapsed. Seejuures nende hinnangud ei sõltunud peremudelist. Bioloogilise
ja kasuvanemaga koos elavaid lapsi oli kõige rohkem Eestis ja Soomes ning koos üksikvanemaga
elavaid lapsi Ungaris ja Soomes.

Üksikvanemaga koos elamise suhtes olid uuringus osalenud laste hinnangud keskmised.
See tähendab, et nende jaoks on selline peremudel siiski parem kui koos kasuvanemaga
elades. Sellest järeldasid teadlased, et lapse jaoks ei pruugi pere tähendus muutuda,
kui ta saab jätkata suhtlust mõlema vanemaga. Teadlaste arvates on oluline, kui 
lahus elavad vanemad suudavad arendada sõbralikke ühiseid vanemlikke tavasid ja 
järgida lapse parimate huvide põhimõtet.

Uuringust selgus küll, et laste perega seotud rahulolu tase on koos kasuvanemaga
elades kõige madalam, kuid samas pole sellises peremudelis õnnetud kõik lapsed. 
Eestis ja Poolas oli kasuvanemaga peredes elavatest lastest kolmandik inimestega,
kellega nad peamist kodu jagavad, täiesti rahul. Norras ja Ungaris ulatus nende 
osakaal isegi üle poole. Oliver Nahkur ütles, et kui bioloogilise ja kasuvanemaga
peredes ning üksikvanemaga peredes õnnestuks hoolivus-, turvalisus- ja osalustunnet
suurendada, siis need lapsed rahulolu mõttes ei eristuks.

Tartu Ülikooli teadlaste sõnul on  viidanud sellele ka varasemad uuringud. Kui perekonnas
on probleeme, aga vanemad on positiivsed ja suhtlevad lastega toetavalt, siis lapse
heaolu kannatab vähem. Teadlased märkisid, et see näitab, kuidas lapseni jõudvad
head kasvatuspraktikad suudavad tõsta lapse heaolu igas peremudelis.

Uuringu kokkuvõttes tõstavad teadlased esile, et analüüsid viitavad suurenenud vajadusele
teadlikkuse tõstmiseks lapse õiguste osas ja vanemlike oskuste arendamiseks. Eriti
oluline on see ajal, kui muutub pere koosseis. Lapsed peavad nende sõnul saama suhelda
eemal elava vanemaga ning tundma end turvaliselt ja lähedasena ka kasuvanematega.
Teadlased rõhutavad, et isegi kui on tegemist väga stressirikka perioodiga, peavad
lapsed tundma, et neist hoolitakse ja nende arvamust võetakse arvesse.

Peamise järeldusena toovad teadlased välja, et lapsed suudavad olla väga paindlikud
ja kohaneda uue perekorraldusega, kui kodus on positiivne, hooliv ja turvaline atmosfäär.

Teadusartikkel ilmus ajakirjas [Social Sciences](https://www.mdpi.com/2076-0760/11/5/223).

![]()

[Loe otse allikast](https://novaator.err.ee/1609000430/uuring-turvalises-kodus-kohanevad-lapsed-vanemate-lahkuminekuga-paremini)