# Uuring: soojenev kliima on vanemaealistele arvatust ohtlikum

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/218871
- Published: 2026-08-19T11:08:00+03:00
- Author: RSS

Soojenev kliima ohustab vanemaealisi märksa enam, kui senised arvutimudelid näitasid.
USA teadlaste värske [teadustöö](https://www.thelancet.com/journals/lanplh/article/PIIS2542-5196(26)00067-7/fulltext)
osutab, et eakad kogevad juba 1,5-kraadise temperatuuritõusu korral suuremat kuumastressi
kui nooremad täiskasvanud neljakraadise soojenemise tingimustes.

Kliimateadlased on pikalt kasutanud kuumataluvuse mõõdupuuna noore ja terve täiskasvanu
füsioloogiat. See tähendab, et vanemate inimeste bioloogiline haavatavus jäi tähelepanuta
ning varasemad kliimamudelid alahindasud muutusega seotud tulevikuohte.

**Igas eas oma taluvuspiir**

Maailma rahvastik vananeb ja selle tulemusel suureneb lähikümnenditel kuumatundlike
inimeste hulk. Aastaks 2050 elab maailmas üle kahe miljardi vähemalt 60-aastase 
inimese, kes moodustavad ligi viiendiku kogu maamuna rahvastikust. Enamik neist 
elab väikese ja keskmise sissetulekuga arenguriikides, mis asuvad üleilmse soojenemise
nn eesliinil.

Inimkeha reguleerib temperatuuri peamiselt higistades ja naha verevarustust suurendades.
Vananedes higinäärmete talitlus aga nõrgeneb, mistõttu ei suuda keha end enam tõhusalt
jahutada. Samuti ei suuda süda enam endistviisi verd naha pinnale pumbata. Seetõttu
muutub äärmuslik palavus eakatele eluohtlikuks juba tunduvalt väiksema temperatuuri
ja õhuniiskuse juures kui noortele.

Täpsema ohuhinnangu saamiseks katsetasid uue uuringu autorid inimeste kuumataluvust
spetsiaalsetes kliimakambrites. Töörühm jälgis noori, keskealisi ja eakaid järjest
kuumemates ning niiskemates oludes. Uurijad määrasid igale vanuserühmale n-ö kriitilise
piiri ehk märja termomeetri temperatuuri, millest alates ei suuda keha enam soojustasakaalu
hoida. Kui piir ületatakse, hakkab inimese kehatemperatuur ohtlikult tõusma.

Järgmiseks kõrvutas töörühm laboris mõõdetud bioloogilisi näitajaid üleilmsete kliimaprognoosidega.
Võrdlus näitas, et senised mudelid on ohtu alahinnanud. Vanusega seotud piirmäärade
lisamine arvutimudelitesse kasvatas ohustatud elanike arvu mitu korda. Talumatut
kuumastressi kogevate inimeste hulk osutus seni arvatust lausa kaheksa korda suuremaks.
Kõige suuremas ohus riskirühma moodustavadki eeskätt vanemaealised.

Mida enam planeet soojeneb, seda sagedamini ja rohkemates piirkondades tuleb ette
talumatut kuumust. Iga lisanduva soojakraadi kohta lisandub miljard inimest, kes
kannatavad äärmusliku kuumastressi käes vähemalt 180 tundi aastas. Seegi koorem 
räsib enim just eakaid.

**Hoop põllumajandusele**

Kuumus ei jaotu planeedil ühtlaselt, vaid tabab eelkõige troopikat ja subtroopikat.
Eriti ränka seisu satuvad tihedalt asustatud alad, näiteks Induse-Gangese madalik
ja Pärsia lahe rannik. Sealsed vanemaealised peavad tulevikus taluma väga pikki 
kuumalaineid, mis kurnavad nende elundeid üle taluvuspiiri.

Kolmekraadise üleilmse soojenemise korral muutub elukeskkond Lõuna-Aasias suvekuudel
osaliselt talumatuks. Pärsia lahe ääres ja Lõuna-Aasias ootab eakaid mussoonperioodil
kuumastress, mis ei anna järele ööl ega päeval. Mudelid näitavad, et selline olukord
võib kesta lausa kolm kuud järjest, ilma et öö tooks leevendavat jahedust.

Pidev bioloogiline kurnatus teeb õues viibimise ja füüsilise töö võimatuks. See 
tähendab suurt kahju põllumajandusele ja toidutootmisele, sest ainuüksi Induse-Gangese
tasandiku saak toidab ära üle poole miljardi inimese. Elamiseks kõlbmatu keskkond
sunnib tulevikus aga inimesi jahedamatele aladele rändama või pidevalt siseruumides
püsima. Uuringu autorite hinnangul võivad sellised ilmastikuolud vallandada uusi
ülemaailmseid humanitaarkriise.

Olukord on eriti ohtlik vaesemates riikides, sh Indias, Pakistanis, Bangladeshis,
Myanmaris ja Nigeris. Neis riikides elab üle poole elanikkonnast sageli allpool 
ametlikku vaesuspiiri, mistõttu pole peredel jahutusseeadmete jaoks raha. Vaesuse
tõttu jäävad hätta ka riigiasutused, mis ei suuda abistada kümneid miljoneid ohus
olevaid eakaid.

Uues uuringus kasutatud arvutimudelil on omad piirangud. Katsetes osalenud vabatahtlikud
pärinesid Maa kesklaiuskraadidelt ega olnud troopilise leitsakuga kohanenud. Kuna
püsivalt palavas ja niiskes kliimas elavad inimesed on oma oludega aklimatiseerunud,
võib nende taluvuslävi olla tegelikkuses pisut kõrgem.

Selle arvessevõtmiseks kohandas töörühm sooja kliimaga alade elanike taluvuslävendit
poole kraadi võrra kõrgemaks. Oht kohalike tervisele jäi isegi pärast seda täpsustust
suureks. Teisisõnu ei korva mistahes oludega kohanemine vananemisest tingitud bioloogilist
allakäiku kunagi täielikult.

Uuringu leidude valguses soovitavad autorid omavalitsustel planeeringud ja riskianalüüsid
põhjalikult üle vaadata. Linnades tuleb uurijate sõnul laiendada rohetaristut, rajada
eakatele avalikke jahutuskeskusi ja tagada elektrivõrkude tõrgeteta töö. Kõige olulisem
on töörühma sõnul aga pidurdada planeedi jätkuvat soojenemist.

Teadustöö ilmus ajakirjas [Lancet Planetary Health](https://www.thelancet.com/journals/lanplh/article/PIIS2542-5196(26)00067-7/fulltext).

[Loe allikast edasi](https://novaator.err.ee/1610114089/uuring-soojenev-kliima-on-vanemaealistele-arvatust-ohtlikum)

![]()