# Eesti savi võib asendada osa tsemendist

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/217765
- Published: 2026-08-17T09:39:00+03:00
- Author: RSS

Tsement on maailmas vee järel massilt enim kasutatav materjal, kuid selle tootmisel
paiskub õhku tohutus koguses kasvuhoonegaase. Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu 
Ülikooli teadlaste katsed osutavad nüüd, et paiguti saaks seda asendada meie enda
kodumaise toorainega ehk küpsetatud saviga.

Andres Trikkel Tallinna Tehnikaülikoolist võttis kolleegidega vaatluse alla Arumetsa
ja Aseri karjääridest pärit savid. Nad kuumutasid materjali spetsiaalses ahjus kolmel
erineval temperatuuril – 750, 825 ja 900 kraadi juures – ning segasid seejärel selle
kustutatud lubja ja liivaga, et mõõta valminud proovikivide tugevust.

Kõik töödeldud savist segatud kivid ületasid betoonitööstuses sedasorti materjalidele
kehtestatud tugevuspiiri. Tulemus loetakse edukaks, kui materjal peab nädalase tahkumise
järel vastu vähemalt nelja megapaskali suurusele survele. See tähendab, et kivistunud
mörditükk peab suutma kanda umbes 40 kilogrammi raskust iga oma ruutsentimeetri 
kohta.

Mõõtmised näitasid, et parima tulemuse annab 825 kraadi juures küpsetatud savi. 
Sel temperatuuril töödeldud Arumetsa ja Aseri savid talusid ligikaudu seitsme megapaskali
suurust survet. Arumetsa kerge paremus tuleneb asjaolust, et see sisaldab rohkem
kaoliniiti. See savimineraal muudab materjali keemiliselt aktiivsemaks.

Kuigi savil põhinev mört kohe esimesele tuulehoole järele ei anna, jääb selle tugevus
klassikalisele tsemendile tublisti alla. Näiteks peab isegi tavalise eramaja vundament
taluma umbes neli korda suuremat survet. Teadlased näevadki seetõttu pigem, et savi
pakuks tsemendile osalist asendust. Ehitusinseneridele kindluse andmiseks tuleb 
enne seda teha aga täiendavaid katseid.

Kuidas aga tavaline savi äkki betooni kombel tahkuma hakkab? Kuumus lõhub savi korrapärase
kristallstruktuuri. Nii pääsevad valla räni ja alumiinium, mis reageerivad lubjaga
ja moodustavad tugeva liimiva geeli. Temperatuur mängib siinkohal võtmerolli. Kui
savi saab liiga vähe kuuma, ei muutu see piisavalt aktiivseks. Kui aga temperatuur
tõsta 900 kraadini või kõrgemale, moodustuvad saviosakestest uued tugevad kristallid,
materjali pindala väheneb ja algne reageerimisvõime kaob.

Need leiud annavad ehitussektorile lootust, et seni peamiselt telliste tootmiseks
kasutatud Eesti savidest võiks pikas vaates luua keskkonnasäästlikumat betooni.

Tulemused avaldati ajakirjas [Journal of Thermal Analysis and Calorimetry](https://doi.org/10.1007/s10973-026-15993-4).

**Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval
ca kell 8.25.**

[Loe allikast edasi](https://novaator.err.ee/1610110570/eesti-savi-voib-asendada-osa-tsemendist)

![]()