# Kännupess murrab antibiootikumidele allumatute bakterite kaitsekilbi

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/216851
- Published: 2026-08-14T10:02:00+03:00
- Author: RSS

![]()

Tallinna Tehnikaülikooli [teadlased leidsid](https://doi.org/10.3390/sci7030104),
et Eesti metsades levinud puuseene kännupessu (_Fomitopsis pinicola_) ekstraktid
toimivad nii puukborrelioosi tekitava kui ka mitme haiglainfektsioonidega sageli
seotud gramnegatiivse bakteri vastu.

Puukborrelioosi ehk Lyme’i tõbe põhjustava _Borrelia burgdorferi_ nakkust saab antibiootikumidega
ravida, kuid osal patsientidest jäävad haigusnähud püsima ka pärast ravi lõppu. 
Ühe põhjusena näevad teadlased bakterite võimet moodustada biofilme – tugevaid kaitsekihte,
mis kaitsevad neid ravimite vastu ja aitavad neil ellu jääda.

Antibiootikumidele allumatute bakterite levik muutunud meditsiinis üheks olulisemaks
üleilmseks probleemiks. Seetõttu kaasasid Tallinna Tehnikaülikooli ja Gruusia Põllumajandusülikooli
teadlased uuringusse _Borrelia burgdorferi_ kõrval kolm haiglainfektsioonidega sageli
seotud gramnegatiivset bakterit, mis võivad põhjustada näiteks hingamisteede, kuseteede
ja vereringe infektsioone ning on haiglates olulised nakkustekitajad:_ Klebsiella
pneumoniae_, _Acinetobacter baumannii_ ja _Enterobacter cloacae_.

Gramnegatiivseid baktereid on nende rakuehituse tõttu paljude antibakteriaalsete
ainetega raskem mõjutada. Tallinna Tehnikaülikooli keemikud on otsinud Eesti looduses
leiduvatest rahvameditsiinis kasutatud taimedest uusi bakterivastase toimega bioaktiivseid
ühendeid juba aastaid. Varasemates uuringutes leidsid nad selliseid ühendeid teelehest
ja aed-uniohakast.

Sel korral otsisid nad uut kandidaati seente maailmast. Uuringu juhtivautor ja analüütilise
keemia uurimisgrupi juht vanemteadur Maria Kulp põhjendas valikut: “Valisime uurimisobjektiks
kännupessu _Fomitopsis pinicola_, sest see raviseen sisaldab teadaolevalt mitmesuguseid
bioaktiivseid ühendeid ning selle võimalikku antibakteriaalset, antioksüdantset 
ja eriti _Borrelia burgdorferi_ vastast toimet on seni ebapiisavalt uuritud”.

Teadlased kasvatasid laboris kännupessu seeneniidistikku, et saada uurimiseks ühtlase
koostisega seenematerjali, mis ei sõltuks kasvukohast. Nad valmistasid seentest 
vee- ja etanooliekstraktid ning uutisid nende mõju nii puukborrelioosi tekitavale
bakterile kui ka kolmele probleemsele haiglabakterile.

Laborikatsed näitasid, et seeneekstraktid pidurdasid kõigi uuritud bakterite kasvu,
vähendasid nende eluvõimet ja hävitasid mõnel juhul bakterid täielikult. Eriti oluline
on, et ekstraktid pidurdasid ka biokilede teket ja vähendasid nende ulatust. Kuna
biofilmid muudavad bakterid ravimitele märksa vastupidavamaks, peavad arstiteadlased
biofilmide nõrgestamist oluliseks suunaks uute antimikroobsete raviviiside väljatöötamisel.

Lisaks antibakteriaalsele toimele uurisid teadlased ekstraktide antioksüdantseid
omadusi ning mõju tervetele rakkudele. Katsed näitasid, et ekstraktidel on annusest
sõltuv võime neutraliseerida rakke kahjustavaid vabu radikaale ja enamiku ekstraktide
tsütotoksilisus oli madal. Seega talusid inimrakud neid üldiselt hästi.

Kuigi tulemused näitasid mõju bakteritele, rõhutas Maria Kulp, et tegemist on alles
uuringu esimese etapiga. “Praegu näitasime üksnes seda, et kännupessu ekstraktidel
on laboritingimustes paljulubav toime ja need võivad olla looduslike antioksüdantsete
ja antimikroobsete ühendite allikaks. Järgmiseks tuleb välja selgitada, millised
bioaktiivsed ühendid sellist toimet põhjustavad. Nende ohutuse ja toime kinnitamiseks
on vaja teha täiendavaid uuringuid ning alles seejärel saab hinnata, kas neist võiks
tulevikus kujuneda uusi ravivõimalusi,” sõnas vanemteadur.

Artikkel ilmus [MDPI ajakirjas Sci](https://doi.org/10.3390/sci7030104).

[Loe allikast edasi](https://novaator.err.ee/1610110186/kannupess-murrab-antibiootikumidele-allumatute-bakterite-kaitsekilbi)

![]()