# Kuumenev kliima seab ohtu Euroopa kuulsad punaveinid

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/216846
- Published: 2026-08-14T12:13:00+03:00
- Author: RSS

Heledad ‘Chardonnay’ viinapuud kohanevad kliimasoojenemisest tingitud veepuudusega
märksa paremini kui punaveini tegemiseks sobivad ‘Pinot noir’ taimed. Kui hele sort
talub veestressi visalt, vannub tumeda ainevahetus tugeva põua käes alla, [leidsid](https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S2590157526006097?via%3Dihub#s0055)
Prantsuse ja Saksa teadlased.

Karmistuv kliima valmistab ajaloolistes Euroopa veinipiirkondades viinamarjakasvatajatele
tõsist muret. Rangete reeglite tõttu ei saa seal sageli istutada uusi põuakindlamaid
sorte ega rajada ulatuslikumaid niisutussüsteeme. Prantsusmaa traditsioonilistes
veiniregioonides peavad kasvatajad selliseid lahendusi viimaseks abinõuks. Seepärast
tuleb kasvatajatel kuivadel aastatel loota eelkõige taimede loomulikule kohanemisvõimele.

Mängus on piirkondade majanduslik ja kultuuriline pärand. Prantsusmaal ja teistes
ajaloolistes veinimaades käibib _terroir_‘ mõiste: see tähendab, et kasvukoha, mulla,
kliima ning viinapuu koosmõju annab joogile ainulaadse iseloomu ja maitse. Mõõdukas
veepuudus võib seejuures isegi punaste veinide kvaliteeti parandada, sest kontsentreerib
marjade maitset.

Äärmuslikumaks muutuv kuumus ähvardab aga senise bioloogilise tasakaalu jäädavalt
ära rikkuda. Mitu järjestikust kuiva aastat kurnavad taime elujõudu ja seavad piltlikult
öeldes ohtu kogu piirkonna identiteedi. Kliimamudelid ennustavad paljudele traditsioonilistele
veinimaadele aina sagedasemaid kuumalaineid. Nii otsivadki teadlased vastust küsimusele,
millised viinapuud muutuvas maailmas üldse ellu jäävad.

**Valge peab vastu**

Olukorra kaardistamiseks analüüsisid uue uuringu autorid ligi 260-t avamaal kasvanud
viinamarjade mahla. Töörühm kogus kolmel järjestikusel aastakäigul proove 13 veinipiirkonnast
nii Euroopas kui ka Argentiinas. Uurijad mõõtsid mahlade süsinikuisotoopide suhet,
et hinnata viinapuude veestressi saagikoristuse ajal. Laborianalüüs tõi esile taimede
bioloogilise pingutuse ulatuse kuumalainete ajal.

Paljudel proovialadel valitses tugev veepuudus. Näiteks sarnanes Burgundia 2020.
aasta korjeaegne temperatuur nendele kliimamudeli ennustustele, kus maamuna on tulevikus
kahe kraadi võrra tööstuspöörde eelsest ajast soojem.

Mahlade molekulaarse koostise lahkamiseks kasutasid teadlased aga ülilahutavat massispektromeetriat.
Tundlik seade tuvastas mahlapiiskadest tuhandeid eri ainevahetussaadusi ehk metaboliite.

Keemiline andmestik näitas, et kaks maailmakuulsat viinamarjasorti kasutavad väga
erinevaid ellujäämisstrateegiaid. Heleda ‘Chardonnay’ ainevahetus reageeris kuivemale
mullale ühtlaselt ja võrdeliselt kogu stressiskaala ulatuses. Taim jätkas elutegevust
ka kõige kuivemates tingimustes ja kohandas sujuvalt oma biokeemiat. Uuringu autorite
hinnangul näitab see, et hele marjasort on suudab tulevikukliimas säilenõtkelt toime
tulla.

Tumeda kesta ja tundliku loomuga ‘Pinot noir’ jäi äärmuslikus olukorras aga hätta.
Teatud stressitasemest alates hakkasid olulised keemilised markerid sordi mahlas
hääbuma. Taimed jõudis füsioloogilise murdepunktini, millest edasi käis äärmusliku
põuaga toimetulek neile üle jõu. Uurijate sõnul toovad seiskunud biokeemilised rajad
välja punase marjasordi ohtliku haavatavuse.

**Maitsed muutuvad**

Viinapuu stressis ainevahetus mõjutab ka veiniklaasi jõudva joogi kvaliteeti, sest
iga põuaga kaasnev keemiline nihe muudab veini aroomi ja maitset. Töörühm leidis
mahlade keemilisest profiilist sadu aineid, mille sisaldus veepuuduse süvenedes 
kiiresti muutus. Nende molekulide hulgas oli nii taimekasvu reguleerivaid hormoone
kui ka aroomiühendite eellasi.

Üleilmse veekriisi süvenedes muutub paratamatult ka ajalooliste veinide maitseprofiil.‘
Chardonnay’ aroomid ja oksüdatsioonistabiilsust tagavad antioksüdandid teisenevad
järk-järgult. Teisisõnu säilitab jook küll äratuntava olemuse, kuid tuttav maitse
nihkub pisut teise suunda. 

Hoopis teistsugune tulevik ootab aga ‘Pinot noir’i’ marjadest valmivaid punaveine.
Kui ainevahetusrajad marjade valmimise lõppfaasis järsult seiskuvad, toob see kaasa
täiesti uued ja seni tundmatud maitseomadused. See tähendab, et kliimamuutus võib
maailmakuulsa punaveini olemuse pea peale pöörata. Muutuste tuules peavad paljud
Euroopa veinimeistrid kujundama endale uue identiteedi.

**Kohaneda tuleb teadlikult**

Mahuka uuringu geograafiline ulatus seadis tulemuste laiendatavusele omad piirid.
Kuigi Argentiina Uco org asub väga kuumas ja kuivas kliimas, korvavad sealset veepuudust
mäestikust lähtuvad niisutussüsteemid. Seetõttu jäi taimede veevaegus seal pigem
mõõdukaks. Kuna valimist puudusid seega äärmuslikus veenäljas Lõuna-Ameerika proovid,
ei saanud kliimastressist anda täielikku üleilmset ülevaadet.

Teise kitsaskohana hõlmas analüüsimeetod vaid ühte lühikest etappi kogu kasvutsüklist.
Süsinikuisotoopide suhe näitab taime veepuudust üksnes perioodi kohta, mil marjadesse
koguneb suhkur. Lisaks oli proovide küpsusaste erinev, sest veinimeistrid rihtisid
saagikoristusi eri aegadele. Tulemusi mitmekesistasid samas valimisse jõudnud erinevad
kloonid, pookealused ja vanad viinapuud.

Uued teadmised pakuvad veinimaailmale kohanemisel tuge. Välja joonistunud keemilistest
profiilidest ja seaduspärasustest on abi uute viljelusviiside kavandamisel. Looduse
muutumist ei saa küll peatada, kuid viinapuude biokeemilisi signaale on võimalik
teadlikult lugeda. Uuringu autorite sõnul aitab just molekulaarne kirjaoskus hoida
ajalooliste veinipiirkondade elujõudu ka kõige kuumemate tulevikustsenaariumide 
korral.

Uuring avaldati ajakirjas [Food Chemistry: X](https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S2590157526006097?via%3Dihub#s0055).

[Loe allikast edasi](https://novaator.err.ee/1610110276/kuumenev-kliima-seab-ohtu-euroopa-kuulsad-punaveinid)

![]()