# Maailma mered olid juulis mõõtmisajaloo kuumimad

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/216405
- Published: 2026-08-13T12:38:00+03:00
- Author: RSS

![]()

Maailma merede keskmine pinnatemperatuur väljaspool polaaralasid tõusis juulis mõõtmisajaloo
kõrgeimale tasemele, purustades senise, 2023. aastal püstitatud juulirekordi.

Euroopa Liidu kliimamuutuste seireteenistuse [Copernicuse](https://climate.copernicus.eu/)
andmetel lõi merepinna temperatuur rekordeid nii Atlandi rannikul kui ka Vahemere
lääneosas. Juulis oli Arktika ja Antarktika ookeanidest väljaspool asuva merepinna
keskmine temperatuur 20,96 kraadi. Võrdlusena on kõigi aega kõrgeim mõõdetud keskmine
maailmamere pinnakihi temperatuur 21,09 kraadi, mis mõõdeti 2024. aasta märtsis.

Ülemaailmselt oli tänavune juuli mõõtmisajaloo teine kõige soojem juulikuu, jagades
seda kohta 2024. aastaga. Keskmine õhutemperatuur ületas tööstuseelset aega 1,47
kraadi võrra ja jäi 2024. aasta juulile alla vaid 0,01 kraadiga.

Lääne-Euroopas oli tänavu äärmuslik kuumaperiood erakordselt pikk. Püsivad kõrgrõhkkonnad
hoidsid kuumust Lääne-Euroopa kohal ja äärmuslikud temperatuurid andsid omakorda
hoogu ulatuslikule põuale. Kui muld läbi kuivab, ei suuda see enam ümbrust looduslikult
jahutada, mis kergitab õhutemperatuuri.

Suures osas Lääne-Euroopast püsisid ja süvenesid mais alanud kuivad olud. Prantsusmaal,
Hispaanias, mõnel pool Saksamaal ja Ühendkuningriigis sadas erakordselt vähe ning
mullaniiskus langes kriitiliselt madalale.

Põuastes piirkondades voolas jõgedes vett keskmisest veel vähem või langes veetase
lausa erakordselt madalale. Eriti karmilt said kannatada Seine, Rein ja Doonau. 
Madal veetase häiris omakorda mitme riigi veevarustust, põldude niisutamist ja energiatootmist.

Kuumus ja põud tekitasid Euroopas ulatuslikke metsatulekahjusid. Euroopa Metsatulekahjude
Infosüsteemi andmetel põles Euroopa Liidus alates aasta algusest umbes pool miljonit
hektarit metsa ja maastikku. Kuumad, kuivad ja tuulised ilmad raskendasid tulekahjude
kustutamist. Põlengute ulatus püstitas selle aastaaja kohta uusi rekordeid.

Kliimamuutus toob üha sagedamini kaasa kuumi ja kuivi ilmu. Need soodustavad Lõuna-
Euroopas suuri ning väga intensiivseid maastikupõlenguid. Ulatuslikumad põlengud
tekitavad rohkem suitsu ja paiskavad selle atmosfääris kõrgemale. Nii liigub suits
kaugemale ja halvendab õhukvaliteeti laiemas piirkonnas.

Kesk-Euroopat tabanud kuumalaine purustas mitmes riigis, sealhulgas Austrias ja 
Slovakkias, riiklikud temperatuurirekordid. Kuumus ja põud kuivatasid taimestikku
ning lõid soodsad tingimused tulekahjude levikuks.

Kuumuse ja põua mõju ei piirdu ainult keskkonnaga, vaid laastab ka majandust. Selle
suve esialgsed hinnangud näitavad, et juunikuine kuumalaine ja hävinud saak tekitasid
teraviljakasvatajatele umbes kahe miljardi euro suuruse kahju.

Majandusteadlased hoiatavad, et pikaajaline kahju võib lühiajalised kaotused kaugelt
ületada, eriti mitmeaastase põua korral. CMCC Euroopa Majandusinstituudi eestvedamisel
valminud [töödokumendi](https://papers.ssrn.com/sol3/papers.cfm?abstract_id=6786478)
järgi läks aastatel 2015–2018 Euroopat tabanud põud majandusele maksma 439 miljardit
eurot.

Uuringu andmetel kannatas põllumajandus lühiajaliselt, kuid rängalt. Töötlevas tööstuses
ja ehituses ilmnes tagasihoidlikum, ent püsivam mõju. Teadlaste hinnangul alahindavad
tavapärased meetodid põuaga seotud majanduskahju, sest need ei arvesta põuale järgnevaid
aastaid.

Põud ja madal veetase häirisid ka energiavarustust. Poola energiatootjad sulgesid
jahutusvee nappuse tõttu kaks söel töötavat elektrijaama. Ungari seiskas oma ainsa
tuumaelektrijaama töö ja seda esimest korda selle 44-aastase ajaloo jooksul.

Juulis tõusis temperatuur ebatavaliselt kõrgele ka suures osas troopilisest Vaiksest
ookeanist. Andmed näitavad, et piirkonnas valitsevad juba El Niño tingimused ning
prognooside järgi need lähikuudel tugevnevad.

Euroopa kogemus näitab, et mere ja maismaa rekordkuumus võimendavad teineteist. 
Soojem meri kahjustab rannikupiirkondade ökosüsteeme, samal ajal kui püsiv kuumus
ja vähesed sademed kuivatavad mulda ning suurendavad tuleohtu.

[Loe allikast edasi](https://novaator.err.ee/1610109181/maailma-mered-olid-juulis-mootmisajaloo-kuumimad)

![]()