# Inglise ja eesti keel segunevad eeskätt liitnimisõnades

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/216304
- Published: 2026-08-13T09:09:00+03:00
- Author: RSS

Argises kõnepruugis segunevad eesti ja inglise keel kõige sagedamini liitnimisõnades,
leidsid Tallinna Ülikooli keeleteadlased. Selliseid keelendeid leiab enim just videoblogijate
jutust.

Kui vaatate internetis videoid või kuulate taskuhäälinguid, olete ehk märganud, 
et puhta eesti keele sekka eksib sageli ingliskeelseid väljendeid, näiteks “ilu-
_hack_“, “_pop-up_ pood” või “auto-_trip_“. Värske uuring näitab, et meie argises
kõnepruugis moodustavad sellised kahe keele kokkusulatamisel sündinud sõnad kõige
sagedamini just nimisõnade liiteid. Sageli tõrjuvad need omakeelsed vasted täiesti
kõrvale.

Tallinna Ülikooli keeleteadlased Anna Verschik ja Helin Kask võtsid luubi alla enam
kui 40 blogi, kümne videoblogi ja kaheksa taskuhäälingu tekstid. Nad analüüsisid
sadu tuhandeid sõnu, et mõista, milliseid inglise-eesti segaväljendeid nooremad 
täiskasvanud oma emakeelega põimivad.

Andmetest joonistus välja erinevus ühismeedia platvormide vahel: videoblogijad segavad
oma kõnes keeli kaks korda tihemini, kui tekste kirjutavad blogijad või taskuhäälingute
juhid.

Uurijad tegid kindlaks, et kõigist segaväljenditest moodustavad liitnimisõnad 85
protsenti, näiteks “_bomber_-jakk” või “trummi-_set_“. Märksa harvemini kasutavad
rääkijad inglise keele tegusõnu, näiteks “ära friikima”, või pikemaid fraase, nagu“
_must-have_ asjad”.

Kuigi paljudele laenudele leidub ametlik eestikeelne vaste, eelistavad inimesed 
veebis siiski sageli inglise päritolu versiooni. Teadlased vaatasid otsingumootori
Google andmeid ja leidsid näiteks, et eestikeelne veeb pakub sõnale “foto-_shoot_”
3,5 miljonit vastet, samas kui sõnaraamatute soovitatud “fotosessioon” esineb vaid
173 tuhandel korral. Sarnane lugu kordub “auto-_trip_’iga”, mis edestab kodust “
autoretke” otsingutes ligi viis korda.

Keeleteadlasi rõõmustab aga leid, et uued sõnad ei lõhu kodumaise keele alustalasid.
Teadlased ei leidnud ainsatki näidet, kus ingliskeelne osa oleks lause ehituse või
emakeelsete sõnade käänamise reeglid pea peale pööranud.

Uurijad seletavad keelte vaba segunemist psühholoogia ja keeleehitusega. Ingliskeelse
sõna abil saab rääkija sageli väljendada end täpsemalt või tabada õiget emotsiooni.
Näiteks “üli-_happy_” ei kõla igapäevases vabas jutus nii ametlikult ega raskelt
kui traditsiooniline eestikeelne “üliõnnelik”.

Lisaks lihtsustab taolist sõnamängu mõlema keele sarnane loogika. Eesti ja inglise
keele kõnelejad loovad mõlemad pidevalt uusi mõisteid kahte sõna liites. Seetõttu
suudab eestlane ingliskeelse tüve oma juttu sisse sobitada vägagi sujuvalt.

Teadlased kirjutavad oma avastustest ajakirjas [International Journal of Bilingualism](https://journals.sagepub.com/doi/10.1177/13670069261467249).

###### **Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni _ca_ kell 8.35 ja laupäeval _ca_ kell 8.25.**

[Loe allikast edasi](https://novaator.err.ee/1610109040/inglise-ja-eesti-keel-segunevad-eeskatt-liitnimisonades)

![]()