# Käolt tasub eluaastaid lunida jõuka talu lähedal

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/21575
- Published: 2023-06-06T09:20:00+03:00
- Author: toomas

![]()

Tartu Ülikooli looduskaitsebioloogia professor Asko Lõhmus märkis, et kägude arvukust
ja eluviisi pole sugugi lihtne uurida. Seniste vaatluste põhjal püsib aga nende 
arvukus Eestis stabiilne ja metsaraiet taluvad nad hästi.

“Kägu toitub suuresti liblikaröövikutest, kelle arvukust vähendab kõige rohkem intensiivne
põllumajandus. See on ilmselt oluline põhjus, miks kägude arvukus mitmetes intensiivse
põllumajandusega riikides väheneb. Eestis sellist arvukuse langust pole märgatud–
ju siis meie mitmekesised ja suuresti metsased maastikud pakuvad talle piisavalt
toitu,” ütles Lõhmus ERR-ile.

Möödunud aastal avaldas Lõhmus teadusartikli käo arvukuse hindamisega seotud probleemidest.
Muu hulgas tõi ta teadustöös välja, et kägude arvukust ja elupaigaökoloogiat on 
uuritud väga vähe ja Eestis pole neid uuringuid varem üldse tehtud. Senised käo 
arvukushinnangud nii Eestis kui ka mujal Euroopas on ilmselt küllaltki ebatäpsed.

Eestis elab Lõhmuse hinnangul maismaa ruutkilomeetri kohta umbes üks kuni kaks kukkuvat
isaskägu. Emaslindude hulka pole aga usaldusväärselt võimalik mõõta, sest vaatamata
iseäralikule häälitsusele on neid raske tuvastada. Emaskägu on nii raskesti märgatav,
et 19. sajandil teatas loodusuurija Juhan Kunder, et emaskägusid peab olema isastest
mitu korda vähem.

Lõhmuse sõnul muudab kägude loendamise keerukaks nii isaslindude liikuvus, kui ka
emaste vähene märgatavus. “Kukkuvaid isaskägusid on küll lihtne tuvastada, aga nad
liiguvad väga laialt. Alati pole võimalik öelda, kas kukub sama lind, mis enne. 
Emased ei kuku üldse ning nad on üpris varjatud eluviisiga,” möönis Lõhmus.

Samuti toonitas ta, et kägudel pole oma territooriumil kindlaid pesi, kus nende 
aktiivsust uurida võiks. “Kägu muneb teadupärast teiste lindude pesadesse. Emaskäod
peavad pika munemisperioodi jooksul küll silmas peremeesliigi pesi kindlal alal,
aga isegi raadiotelemeetria pole andnud ühest vastust, mil määral nad neid sookaaslaste
eest kaitsevad.”

Enda territooriumid on Lõhmuse sõnul nii isas- kui emaslindudel, aga emaste territoriaalkäitumine
on märksa tagasihoidlikum: “Isased käod kukuvad eelkõige enda territooriumi kuulutamiseks
ning emastele reklaamiks.” Mõnikord kukuvad isakäod üksteisega võidu. Tema enda 
hiljutises uuringus kohtas ta emaslinde ainult ühel osal isaslindude poolt asustatud
alal.

**Elust ja surmast**

Käod kukuvad tavaliselt kevadest kesksuveni, lõpetades enamasti juuni teisel poolel.
Küll aga kukuvad mõned üksikud isased Lõhmuse sõnul suve lõpuni välja. “Vanarahvas
uskus, et käod muutuvad peale jaanipäeva kullideks, sest nad jäävad jaanipäeva paiku
vaiki ja samal ajal ilmuvad poegade toitmiseks välja kullilised,” märkis teadlane.

Taolist uskumust toetas vanasti tema sõnul asjaolu, et kullidega sarnaselt ründavad
väikelinnud sageli ka kägusid. Samuti tundus inimestele kahtlane, mis sai pesas 
käopoja kaaslastest. “Arvati, et ju ta sõi need ära.” Erinevatest kägudega seotud
uskumustest kirjutas 1969. aastal Mart Mäger oma teoses “Linnud rahva keeles ja 
meeles”.

Eestis on kägusid ajalooliselt seostatud surma ja õnnetusega. “Käo, nagu teistegi
häälekate rändlindude puhul, tuli ebaõnne uskumus teadmatusest selle kohta, kus 
nad talve veedavad – oletati, et sellel ajal on nad “teises ilmas”. Vastavalt kardeti,
et sealt naastes toovad nad endaga teiseilma surma ja õnnetusi kaasa, mis võivad
külge hakata, kui end selle vastu ei kindlusta,” ütles Lõhmus.

Niisamuti usuti mitmel pool vanasti, et käo kukkumise silpide arv võib kuulajale
teada anda elada jäänud aastatest. Sealjuures tõestasid Taani teadlased 2017. aastal
avaldatud uuringus, et kägude kukkumise pikkuse ja kohalike talumeeste eluea pikkuse
vahel on tõepoolest seos. Uuringust selgus, et kägude laul on pikem jõukamate talude
maadel.

“Seos on aga tõenäoliselt sedakaudu, et jõukamad talud kujunesid viljakamatele aladele
ja eks seal on ka kägudele paremad toidumaad. Vastavalt võivad sealsed käod olla
paremas konditsioonis või hõivavad sealsed territooriumid tugevamad isendid. Sellest
siis ka nende võimsam laul,” kommenteeris Lõhmus. Talunike eluiga on aga omakorda
seotud talu jõukusega, selgitas uuring. “Nõnda siis ongi kaudselt kägude kukkumine
seotud talunike elueaga,” võttis Lõhmus kokku.

![]()

[Loe otse allikast](https://novaator.err.ee/1608998833/kaolt-tasub-eluaastaid-lunida-jouka-talu-lahedal)
