# Väljaheitekapsel võib aidata pähkliallergia vastu

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/215654
- Published: 2026-08-11T11:22:00+03:00
- Author: RSS

![]()

Väljaheite siirdamine võib leevendada täiskasvanutel eluohtlikku pähkliallergiat,
selgub Bostoni lastehaigla teadlaste [uuringust](https://www.science.org/doi/10.1126/scitranslmed.aee3263).
Esimeses omataolises inimuuringus paranes pähklite taluvuslävi 15 osalejast ligi
pooltel.

Toiduallergiad, eriti raskekujuline pähkliallergia, on tõsine tervisemure. Seni 
on arstiteadus keskendunud peamiselt sümptomite leevendamisele: patsiendid peavad
allergeeni vältima ja pähkleid kogemata sisse süües võtma appi adrenaliinisüsti.
Värske kliiniline uuring näitab, et tulevikuravi võib peituda hoopis soolebakterites
ja nende ainevahetuses.

**Antibiootikumid aitasid kaasa**

Uue uuringu autorid muutsid uuringus osalenud 15 katseisiku soolestiku mikrobioomi,
kasutades suukaudseid kapsleid. Piltlikult öeldes olid need kakapillid, mis sisaldasid
tervete ja toiduallergiata doonorite soolebaktereid. Iga osaleja neelas mõne tunni
jooksul kokku 36 külmutatud kapslit.

Teadustöö juhtivautori Rima Rachidi sõnul tõestas katse esimest korda, et mikrobioomipõhine
teraapia võib toiduallergiat leevendada. Ühtlasi tõi töö tema sõnul esile, kuidas
soolebakterid, nende ainevahetusproduktid ja immuunsüsteem kujundavad üheskoos organismi
reaktsiooni ravile.

Katses tuli välja huvitav seos eelneva antibiootikumiraviga. Kümnest noorest täiskasvanust
koosnev rühm sai eksperimendi jooksul ainult roojakapsleid. Ülejäänud viis tegid
enne siirdamist läbi antibiootikumikuuri, et doonori bakteritele soolestikus ruumi
teha.

Mõlemas rühmas paranes pähklitaluvus mõni kuu hiljem kolmel inimesel. See tähendab,
et antibiootikume saanud rühmas toimis ravi tõhusamalt. Kui varem reageerisid patsiendid
juba mikroskoopilistele pähklikogustele, siis eduka ravi järel talus viis osalejat
vähemalt 600 milligrammi pähklivalku. Üks osaleja suutis ära süüa koguni neli maapähklit.

Töö teise osana uurisid autorid laborihiirte peal, miks taoline teraapia üldse töötab.
Nad siirdasid steriilsetele hiirtele ravi saanud patsientide väljaheidet. Selgus,
et ravile hästi reageerinud patsientide mikrobioom kaitses allergia eest ka närilisi.
Ravile mitte reageerinud patsientide soolebakterite siirdamisel samas hiirtel niisugust
kaitset ei tekkinud.

**Uurimine jätkub**

Soolebakterite edukas siirdamine on uuringu autorite sõnul seotud _Bacteroides_’
i perekonda kuuluvate bakteritega, mis osalevad sapphapete töötlemises. Eduka ravivastusega
patsientide veres oli sapisoolade tase kõrgem kui neil, kellel protseduur tulemusi
ei andnud.

Töödeldud sapphapped mõjutavad omakorda soolestiku immuunsüsteemi, suurendades regulatoorsete
T-rakkude hulka. Need rakud aitavad immuunsüsteemi rahustada ja õpetavad organismi
taluma kahjutuid toiduvalke, nagu pähkleid. Toiduallergikutel on aga see loomulik
taluvusmehhanism häiritud.

Teadlased loodavad, et avastus sillutab teed täppisteraapiale. Rima Rachidi sõnul
peavad edasised uuringud kinnitama praeguseid leide. Samuti tuleb edaspidi kindlaks
teha, milliseid kasulikke baktereid saab tulevikus toiduallergiate ravis kasutada.

Praegu katsetavad teadlased juba kangemat ja puhtamat bakteripreparaati, mida saab
hoida tavalises külmkapis ning mis ei nõua külmutatud kapslite manustamist. Rachid
loodab, et mikrobioomi muutmine kaotab lõpuks vajaduse adrenaliinisüsti järele.

Teadustöö avaldati ajakirjas [Science Translational Medicine](https://www.science.org/doi/10.1126/scitranslmed.aee3263).

[Loe allikast edasi](https://novaator.err.ee/1610107384/valjaheitekapsel-voib-aidata-pahkliallergia-vastu)

![]()