# Nahaarst: igasugune päevitamine on ohtlik - Link: https://kihulane.eu/arhiiv/21489 - Published: 2023-06-06T13:00:00+03:00 - Author: toomas ![]() “Nahaarstina ei saa ma kindlasti soovitada päevitamist,” ütles nahaarst Külli Kingo Vikerraadio saates “Huvitaja”. Nahavähi risk on tema sõnul eriti kõrge just päikesepõletuse korral ja enim tuleb päikesekiirguse eest kaitsta lapsi. “Melanoomi, mis on siis kõige halvem nahavähi vorm ja annab kiiresti ka siirdeid, põhjustavad just lapseeas saadud päikesepõletused. Ent ka lihtsalt päevitamine ilma põletusteta soodustab nahavähi teket,” toonitas nahaarst. Kingo sõnul on uuringud näidanud, et kui vanemad kreemitavad oma lapsi korralikult, väheneb nahavähki haigestumise võimalus täiskasvanueas umbes 80 protsenti. “Ultraviolettkiirgusel on melanoomi tekkel väga suur roll. See moodustab kusagil 70 protsenti melanoomi riskist. Kõik teised tegurid on hoopis väiksema mõjuga.” **Riskiteguri määrab nahatüüp** Olgugi, et ultraviolettkiirgus tõstab kasvajariski kõikide nahatüüpide puhul, on kõige suuremas ohus eestlaste seas kõige sagedamini esinevad esimese ja teise nahatüübiga inimesed. Kuidas aga enda nahatüüpi määrata? “Kui päikese kätte minnes saate alati päikesepõletuse ja lähete seejärel valgeks tagasi, olete esimese nahatüübiga. Kui saate päikesepõletuse ja siis kergelt päevitute, olete teise nahatüübiga. Kindlasti aitab ka nahaarst öelda teie nahatüübi,” lausus Külli Kingo. “Kui te olete esimese või teise nahatüübiga inimesed, mis me tegelikult eestlastena enamuses oleme, siis on risk kõrge. Samuti tõstab riski perekonnas esinev melanoom või kui endal on melanoom olnud,” märkis ta. Lisaks tõstavad Kingo sõnul riskitaset sünnimärgid. “Risk on kõrgem ka siis, kui teil on hästi palju sünnimärke. Tavaliselt on inimesel sünnimärke kusagil 20. Öeldakse, et kui on üle 50 sünnimärgi, siis on ka kõrgendatud risk.” “Kui teil on mingi haigus, mis põhjustab immuunsuse langust, siis on samuti nahavähi saamise tõenäosus kõrgem,” lisas Kingo. **Melanoom pole ainus oht** “Kui inimene päevitab, tekib tal lisaks melanoomile ka muid nahakasvajaid. Neid on nii healoomulisi, vähieelseid seisundeid, kui ka teisi pahaloomulisi kasvajaid nagu lamerakk-kartsinoom ja basaalrakuline nahavähk,” ütles arst. Mida rohkem inimene päevitab, seda rohkem tekib Kingo sõnul erinevaid nahamoodustisi, eriti just vanemas eas. “Kui te tulete arsti juurde ja ütlete, et ma ei ole viimasel ajal üldse päevitanud, siis see ei päästa teid sellest, et te ei saa kunagi nahavähki, kui olete noorena päevitanud ja solaariumis käinud,” sõnas Kingo. **Päikesekreem peab olema kohustuslik** Ultraviolettkiirguse eest tuleb Kingo sõnul kaitsta ennast nii päikesekreemi kui ka spetsiaalsete riietega. “Kui me räägime päikesekreemi kasutamisest, siis meie peaksime kasutama kreeme faktoriga vähemalt 30. Mida tugevam faktor, seda parem, sest enamus meist on esimese ja teise nahatüübiga,” toonitas Kingo. “Päikesekreemi tuleb alati kasutada suures koguses ning kui päevitama lähete, mida ma ei soovita teha, siis kreemitada tuleks kusagil pool tundi varem,” ütles Kingo, Ta lisas, et peale vees käimist tuleb ennast uuesti kreemitada. Päikesekreemi peavad tema sõnul kasutama ka need inimesed, kellel on kolmas nahatüüp.“ Inimesed sageli arvavad, et päikesekreemiga nad ei päevitu. Tegelikult hoiavad nad ära päikesepõletuse ja päevituvad, seda ka faktoriga 50 kreemi puhul,” märkis arst. Laste puhul soovitab Kingo kasutada aga vastavaid riideid, mis on mõeldud kaitsma ultraviolettkiirguse eest. “Te ei jõua lihtsalt lapsi nii palju kreemitada kui vaja,” möönis ta. Tavalised riided ei paku Kingo hinnangul piisavalt kaitset. “Müügil on spetsiaalsed riided, kus on kaitse ultraviolettkiirguse eest. Kui me räägime tavariietest, siis puuvillane riie näiteks pakub kaitset faktoriga kaheksa. Tavariiete kaitsemõju on suhteliselt madal,” selgitas Kingo. **Kuidas nahavähki märgata?** Kingo sõnul võib teadliku jälgimise korral nahavähi väga varakult avastada. “See on äärmiselt oluline, sest kui te melanoomi avastate varajases staadiumis, siis on teie ellujäämistõenäosus sada protsenti,” toonitas ta. Enda naha jälgimisel on aga lihtsad reeglid. “Kui inimene vaatab oma nahka ja seal olevaid sünnimärke, siis tavaliselt on kõik sünnimärgid sarnased. Kui inimene näeb midagi, mis teistest eristub, siis tuleb pöörduda arsti poole. Selle asja nimi on inetu pardipoja fenomen,” lausus ta. Sünnimärkide puhul tuleb tema sõnul järgida ka selliseid kriteeriume nagu asümmeetria, ebaterav piir, värvivarieeruvus, läbimõõt ja areng. “Kui teil on näiteks laigutasandil sünnimärk ja sinna tekib mingisugune punn otsa, siis tuleb ka nahaarsti poole pöörduda,” viitas Kingo sünnimärkide arengu jälgimisele. “Inimesed, kellel on väga palju sünnimärke kehal, omavad atüüpilisi sünnimärke või on peres melanoom või on endal olnud melanoom, siis me kaardistame sünnimärgid ja hakkame teatud ajalise intervalliga jälgima,” lausus Kingo. “Kui teil on üksik kahtlane sünnimärk, siis nahaarst vaatab üle ning vajadusel pildistab. Teatud aja pärast kutsub ta tagasi ja vaatab sama sünnimärki uuesti ja otsustab, kas on vaja midagi teha,” lisas ta. ![]() [Loe otse allikast](https://novaator.err.ee/1608999554/nahaarst-igasugune-paevitamine-on-ohtlik)