# Iidsed kütid pidasid üksikute isaste asemel jahti hoopis emasmammutitele

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/214462
- Published: 2026-08-07T09:11:00+03:00
- Author: RSS

![]()

Jääaega ette kujutades võib meile kangastuda nägemus uljastest küttidest, kes astuvad
odadega vastu hiiglaslikule pikkade võhkadega üksikule isasmammutile. Iidne DNA 
maalib aga teistsuguse pilti: kuigi looduslikesse lõksudesse langesid valdavalt 
isased karvased mammutid, leiab muistsete inimeste jäetud luukogumitest ülekaalukalt
hoopis emasloomade luid.

Rootsis asuva paleogeneetika keskuse juhitud rahvusvaheline teadlasrühm, kuhu kuulus
ka Lembi Lõugas Tallinna Ülikoolist, analüüsis 521 Euraasiast ja Põhja-Ameerikast
pärit karvase mammuti pärilikkusainet. Uurijad määrasid genoomiandmete abil loomade
soo ja kõrvutasid neid leiukohtade arheoloogilise taustaga.

Andmetest joonistus välja selge kontrast. Looduslikes leiukohtades, kus koolesid
loomad suuresti inimeste sekkumiseta, moodustasid isased mammutid tervelt 66,5 protsenti.
Paleoliitikumi aegsetes inimeste tekitatud luukogumites avanenud pilt oli vastupidine–
sealsetest mammutitest moodustasid emased 70 protsenti. Vahe polnud juhuslik, vaid
sarnast kõrvalekallet nägi kõigis suuremates leiupaikades.

Sadade isendite analüüsimisel torkas silma ka üks anomaalia: teadlased avastasid
ühe ebatavalise kromosoomiveaga mammuti, kes on väljasurnud liigi arvestuses üldse
esimene taoline genoomileid.

Kas emasloomade liha maitses siis muistsetele inimestele sedavõrd palju paremini?
Teadlaste sõnul peitub seletus pigem mammutite elukorralduses ja inimeste endi ellujäämisstrateegias.
Looduslike leiukohtade isaste ülekaal tuleneb isasloomade eluviisist: nad rändasid
sageli üksinda ja võtsid karjast eraldatuna suuremaid riske. Seetõttu sattusid nad
ka sagedamini looduslikesse lõksudesse, kus nende säilmed hästi säilisid.

Emasmammutid elasid aga sarnaselt tänapäeva elevantidele koos oma järeltulijatega
matriarhaalsetes karjades. Küttidel oli selliseid karju maastikul palju kergem üles
leida ja nende liikumist prognoosida, kui tabada üksikult uitavat isaslooma. Lisaks
liikusid poegadega karjad ilmset maastikul aeglasemalt ja kujutasid endast seega
paremat sihtmärki.

Nõnda oligi muistsetel küttidel lihtsam ajada emasmammutite jälgi või sattuda nende
korjuste otsa. Loomad pakkusid toiduks liha ja rasva, võhkadest tehti tööriistu 
ja ehteid ning suurtest luudest ehitati isegi ringikujulise põhiplaaniga iidseid
jurtasid.

Teadlased kirjeldavad leide ajakirjas [Current Biology](https://www.cell.com/current-biology/fulltext/S0960-9822(26)00888-2?_returnURL=https%3A%2F%2Flinkinghub.elsevier.com%2Fretrieve%2Fpii%2FS0960982226008882%3Fshowall%3Dtrue).

###### **Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.**

[Loe allikast edasi](https://novaator.err.ee/1610104087/iidsed-kutid-pidasid-uksikute-isaste-asemel-jahti-hoopis-emasmammutitele)

![]()