# Neandertallaste pärand kasvatab puhast lihasmassi tänapäevalgi

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/214066
- Published: 2026-08-06T11:18:00+03:00
- Author: RSS

Rahvusvaheline teadlasrühm tegi kindlaks võimaliku geneetilise põhjuse, miks olid
neandertallased tänapäeva inimestest oluliselt jässakamad ja lihaselisemad. Aastatuhandete
taguste viljakate kohtumistega nüüdisinimestele pärandunud geenivariant kasvatab
paljudel puhast lihasmassi tänapäevalgi.

Neandertallaste põlvnemisliin lahknes nüüdisinimeste esivanematest ligikaudu poole
miljoni aasta eest ja leidis uue kodu Euraasias. Karmimates oludes oli neil muu 
hulgas robustsemast kehaehitusest, paksematest luudest ja laiematest õlgadest. Kuigi
teadlased on vana DNA järjestusi uurinud nüüdseks juba üle 15 aasta, jäid jõulist
füüsist kujundanud pärilikkusaine osad seniajani tabamatuks.

Nüüd [ajakirjas Current Biology](https://doi.org/10.1016/j.cub.2026.07.025) ilmunud
tööst selgub, et üks põhjustest peidab end kasvuhormooni retseptoris. Karolinska
Instituudi evolutsiooniantropoloog Hugo Zeberg märkas andmebaasides väikest muutust
kasvuhormooni signaalirada juhtivas geenis. Avastus oli bioloogidele kohe paljulubav
juhtlõng.

Ajuripats ehk hüpofüüs eritab vereringesse aineid, mis liiguvad mööda keha laiali.
Lihas- ja luurakkude pinnal ootavad neid spetsiaalsed vastuvõtjad ehk retseptorid.
Molekulaarne analüüs näitas, et neandertallaste retseptori eest vastutaval geenil
puudub kolmas ekson ehk üks neist geenilõikudest, mille põhjal keha endale vajalikke
ehituskive toodab.

Lisaks oli selles asendunud kaks aminohapet. Üks nendest asendustest muudab raku
pinnal asuva luku hormoonide suhtes erakordselt tundlikuks. Nii saab rakk tugevama
käsu jaguneda ja kasvada.

Selleks, et oletuslikku biokeemilist mõju tõestada, tegid teadlased täiendavaid 
katseid ning viisid rakkudesse nii tänapäeva inimese kui ka neandertallase geenivariandid.
Ajuripatsi hormooniga kokku puutudes paljunesid neandertallastele iseloomuliku retseptoriga
rakud ligi 40 protsenti kiiremini. Rakusisene signaalirada töötas iidse koodi toel
oluliselt suurema hooga.

Loodus pani süsteemile siiski ühe olulise piduri. Raseduse ajal toodab naise keha
platsentaarset kasvuhormooni. Huvitaval kombel reageeris neandertallase retseptor
sellele ainele täiesti tavapäraselt, hoides sellega ära eluohtlikult suurte imikute
sünni. Terviseandmed kinnitasid, et neandertallaste geenivarianti kandvad imikud
ei kaalu sündides teistest rohkem.

Kasvukiirendi lülitub sisse alles elu hilisemas etapis. Geenivarianti kandvate laste
pikkus ega kaal ei erine eakaaslastest kuni 11. eluaastani. Tormiline kasv käivitub
tõenäoliselt alles murdeeas, mil ajuripatsist erituvate hormoonide tase mitmekordistub.

Võimas bioloogiline mootor jõudis tänapäeva inimesteni kauges minevikus aset leidnud
ühteheitmiste kaudu. Nüüdisinimeste eellased ja neandertallased said ühiseid järglasi
umbes 47 000 aastat tagasi. Tänapäeval kannab seda geenivarianti maakeral vähem 
kui kümme protsenti inimestest.

Variandi geograafiline levik on seejuures maailmas väga ebaühtlane. Euroopa ja Ameerika
põliselanike järeltulijatest kannab seda vastavalt pool ja kaks protsenti, kuid 
Lõuna-Aasias iga viies. Ida-Aasias voolib geenivariant 15 protsendi inimeste kehaehitust.

Suured andmebaasid joonistavad geeni kandjate füüsisest selge pildi. Iidse pärandiga
täiskasvanud on keskmiselt kolm millimeetrit pikemad ja kaaluvad eakaaslastest 285
grammi rohkem. Uuringuga mitteseotud Edinburghi ülikooli geneetiku Hannah Longi 
hinnangul on tulemused silmapaistvad. Ta kinnitas [ajakirja Science veebiuudistele](https://www.science.org/content/article/neanderthal-growth-gene-turns-modern-humans-muscle-heads),
et autorid tõestavad veenvalt neandertallase geeni mõju lihasmassi kasvule.

Bioloogid uurisid suurema kaalu tagamaid ka põhjalikumalt. Selgus, et selle saab
kanda puhta lihasmassi arvele. Geenivariandi kandjate käed ja jalad on lihaselisemad
ja lisaks on neil suurem puusaümbermõõt.

Peale selle vormib variant inimese koljut ja näojooni. Uuringud kinnitavad, et hambaarstitoolis
torkavad geenivariandi kandjatel sageli silma lühemad hambajuured. Neid iseloomustab
ka lühem alalõualuu haru ja neil tekib sagedamini sügav hambumus. Need omadused 
meenutavad selgelt meie ammuste sugulaste anatoomiat.

Tartu Ülikooli populatsioonigeneetiku Michael Dannemanni hinnangul on järeldused
väga veenvad. Koodilõik lükkab inimese füsioloogiat sammukese neandertallaste suunas.
Samas manitseb ta lugejaid ennatlikke järeldusi tegemast. Üksainus geenivariant 
kedagi neandertallaseks ei muuda. Inimese kehakuju mõjutavad veel sajad geenid ja
elukeskkond.

[Loe allikast edasi](https://novaator.err.ee/1610103856/neandertallaste-parand-kasvatab-puhast-lihasmassi-tanapaevalgi)

![]()