# Kultuuriministeerium soovib reguleerida kanalite järjekorda saatekavas - Link: https://kihulane.eu/arhiiv/21393 - Published: 2023-06-06T05:05:00+03:00 - Author: toomas ![]() Läinud aastal võttis Eesti üle järjekordse teleteenust puudutava eurodirektiivi, millest osa oli täitmiseks vabatahtlik. Sestap ei jõudnud Eesti seadusesse punkt, mis käsib operaatoril teatud kanaleid oma elektroonilises saatekavas esile tuua. Kultuuriministeeriumi meedianõuniku Andres Jõesaare hinnangul tehti toona viga. “Kui võtame näiteks ETV+, mis mõningate kaabeloperaatorite loendites on kohal 97, siis ta võiks olla näiteks seitsmendal kohal. Et inimesed ei peaks seda lõputult otsima, vaid et meie Eesti oma teleprogrammid oleks nendes menüüdes eespool,” rääkis Jõesaar. Ministeeriumis valminud seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse järgi tuleks ettepoole tõsta üldhuvikanaleid. “Siin on mõeldud kanaleid, mis on põhimõtteliselt suunatud laiemale auditooriumile,” selgitas Jõesaar. “Väga spetsiifilised kanalid, nagu Ohota i Rõbalka ei ole üldist huvi pakkuvad kanalid, aga ETV2 või TV3 on.” Ka möödunud nädalal avaldatud dokumendis märgitakse, et tänu muudatusele oleks võimalik kodu- ja välismaiseid kvaliteetkanalid lihtsamini üles leida. Samas dokumendis sõnastab kultuuriministeerium teisegi põhjuse seaduse muutmiseks. “See kindlustab, et esile tuuakse just kvaliteetmeedia kanaleid, mitte näiteks kanaleid, mille taasedastamise piiramiseks ei ole küll piisavat alust, kuid mis siiski võivad vaatajate meelsust Eesti riigi ja Euroopa Liidu suhtes negatiivselt mõjutada ning seeläbi meie ühiskonda lõhestada,” teatas ministeerium. Ka Jõesaare kinnitusel on see üks eesmärkidest. “Ega ta muidu seal kirjas ei oleks,” sõnas Jõesaar. **Ministeerium: kuni viiendik Eesti elanikest pole üldhuvikanaleid üles leidnud** Kuidas ära tunda kanalid, mille keelamiseks pole põhjust, kuid mis võivad ühiskonda lõhestada, sellele väljatöötamiskavatsuses vastust ei leia. “See jääb operaatorite enda otsustada,” ütles Jõesaar. “Eesti riik siin kanalite nimekirja koostama ei hakka.” Niisamuti ei plaani kultuuriministeerium määrusega kirjeldada, missugune kanal on suunatud laiemale auditooriumile ja võiks esirinda pääseda ning missugune on spetsiifiline ja peaks tahapoole jääma. Samas kinnitas Jõesaar, et põhimõttelist nõuet niisuguste valikute tegemiseks on tarvis. Tema sõnul turg selles küsimuses ei toimi. “Kava haldajal ei ole turuga seost. Temal ei teki mingit lisatulu sellest, kui üks kanal on ees- või tagapool,” selgitas ministeeriumi meedianõunik. Läinud nädalal avaldatud dokumendis lisatakse, et 5-20 protsenti Eesti elanikest pole seadusemuudatuse järel esiletõstetavaid kanaleid ise üles leidnud. Jõesaare sõnul võib ainult arvata, missugused on nende, peamiselt venekeelsete inimeste, vaatamisharjumused. “Me oskame oletada, et vaadatakse neid venekeelseid kanaleid, mis on seotud jahinduse või muu sellise teemaga. Aga empiirilisi andmeid selle taga täna ei ole,” lisas Jõesaar. Jõesaare sõnul soovib ministeerium reegleid ainult neile loenditele, mida kuvatakse tele-ekraanil. Ajalehtedesse trükitud telekavasid ametniku kinnitusel reguleerima ei hakata. **Eetrisse pääseks vaid vastava loaga telekanalid** Küll aga soovib ministeerium hulga jõulisemalt reguleerida, missugustel kanalitel Eestis üldse levida lubatakse. Praegu kasutab riik ebasobilike telekanalite tõrjumiseks kahte mehhanismi. Esiteks saab tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA) teha ettekirjutuse operaatoritele, et need ei näitaks mõnda niisugust telekanalit, kus rikutakse meediateenuste seadust. Nii näiteks teatas amet juba läinud aasta 25. veebruaril, et Eestis ei tohi enam edastada Vladimir Putini sõjakõnet näidanud kanaleid. Sinna nimekirja, kuhu mahtusid näiteks NTV Mir ja RTR Planeta, lisandus mõned nädalad hiljem ka RBK. Jõesaare sõnul on taoline juhtumipõhine lähenemine vaevarikas. “See ei võimalda süsteemsete riskidega tegeleda,” rääkis Jõesaar, ning lisas, et rikkumiste tuvastamine nõuab väga pikka saatepõhist uurimismenetlust ning et sanktsioneerida saab vaid korduvrikkujaid. “Ja see protseduur oli väga aeglane,” ütles Jõesaar. Ka RBK keelamise puhul tõstis TTJA esile nii Vladimir Putini kõne kui Sergei Lavrovi pressikonverentsi ja kirjeldas ära, missuguseid šovinistlike väljendeid Lavrov kasutas. Osade kanalite keelamisel toetub Eesti riik ka rahvusvahelistele sanktsioonidele. “Mingil hetkel on sanktsioonid lõppemas ja ei ole mingit mõtet hakata pikendama sanktsioone, kui riikidel oleks mehhanismid, et nad lihtsalt ütlevad, et neid kanaleid ei edastata,” rääkis Jõesaar. Just taolist mehhanismi soovib kultuuriministeerium Eestile luua. Kui ministeeriumi pakutud lahendus seaduseks saab, tuleb iga telekanali Eestis levitamiseks eraldi luba taotleda. Praegu piisab ka sellest, kui taolise loa on välja andnud mõni teine riik. “Näiteks Lätis kehtis selline seadus juba varem. Ja tänu sellele sai Läti reageerida palju jõulisemalt ja kinni panna väga suure hulga Venemaa telekanaleid,” ütles Jõesaar. Otsuse, milline telekanal lubatakse Eesti vaatajate ette ja milline mitte, teeks Jõesaare sõnul tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet. Ka reeglid, mille järgi valik langeb, oleks ameti enda teha. “Ma arvan, et see saab olema üsna kompleksne süsteem, kus TTJA konsulteerib ka julgeolekuasutustega, sest kuskilt peab tulema ka informatsioon, mida avalikkuses võib-olla ei teata. Näiteks omanikeringi kohta,” rääkis Jõesaar. **Võimalus seadusest mööda hiilida jääb alles** Jõesaar tunnistas, et igale poole riigi pilk ei ulatu. Pärast seda, kui Vene propagandakanalid Eestis ametlikult müüdavatest telepakettidest kadusid, tulid turule uued mitteametlikud pakkujad. Lihtsustatult pannakse televiisori külge digiboks, mis lubab lubab Vene ja Valgevene kanaleid üle interneti vaadata. Kui palju niinimetatud IPTV kasutajaid Eestis on, ei oska keegi öelda. “Selle vastu ei ole kahjuks võimalik lahendust leida. Kui keegi pakuks selle lahenduse välja, me oleks väga tänulikud,” rääkis Jõesaar. Läti proovis ära keelata neid IP-aadresse, kuhu teleritele paigaldatud seadmed inimesed suunasid. “Ja nendest on võimalik järgmisena kohe mööda minna,” ütles Jõesaar ning kordas: “Me oleme konsulteerinud ja head tehnoloogiat selliste võimaluste vastu ei ole.” Ettevõtted, kes teenuse kasutamiseks tarvilikke VPN-lahendusi pakuvad, on Jõesaare sõnul suured ja üleilmsed ning neid sanktsioneerida on keeruline. “Kultuuriministeeriumil ei õnnestu mitte kuidagi minna väljaspool Eestit või Euroopat oleva VPN-teenusepakkuja juurde ja talle midagi ette kirjutada,” tõdes Jõesaar. **Hotelliteleritele päitsed pähe** Küll aga plaanib riik ette võtta majutusteenuse osutajad, kes taolisi lahendusi tarvitavad. “Minge ja proovige mõnda majutusasutust ja vaadake, kas te teatud Eestimaa regioonis saate toas vaadata asju, mis on keelatud,” pakkus Jõesaar. Kultuuriministeeriumi kinnitusel on nad taoliste majutusasutuste kohta mitmeid teateid saanud. Lisaks IPTV lahendustele tarvitavad ettevõtted satelliiditaldrikuid ning piiriäärsetel aladel piisab Vene kanalite püüdmiseks ka tavalisest antennidest. Oma murega on ministeerium pöördunud nii Eesti Hotellide- ja Restoranide Liidu kui Ida-Virumaa suuremate majutusettevõtete poole, kuid praeguse seaduse järgi saab riik kõigest näppu viibutada. See, missuguseid kanaleid näidata, on iga ettevõtte enda otsustada. Seaduseelnõu väljatöötamiskavatsusega pakub ministeerium välja punkti, mis lubaks TTJA-l teha majutusasutusele või mõnele muule üldsusele avatud kohale ettekirjutuse, ning nõuda, et keelatud telekanalite näitamine lõpetataks. Jõesaare kinnitusel on muudatust vaja selleks, et ettevõtted ei saaks sanktsioonidest mööda minna. [Loe otse allikast](https://www.err.ee/1608999016/kultuuriministeerium-soovib-reguleerida-kanalite-jarjekorda-saatekavas)