# Linnade rohealad vähendavad laste allergiariski - Link: https://kihulane.eu/arhiiv/213351 - Published: 2026-08-04T11:20:00+03:00 - Author: RSS ![]() Tartu Ülikooli ja maaülikooli teadlaste värske uuring näitab, et kui lapse elukoha lähedal leidub mitmekesise mullabakterite kooslusega haljasalu, on tal hilisemas elus oluliselt väiksem tõenäosus kannatada allergiate käes. Tartu loodus- ja meditsiiniteadlased asusid linna rohealasid uurima koroonapandeemia ajal. Kuna uurijatel polnud võimalik ambitsioonikama projekti tarbeks välismaale proove võtma sõita, kogusid nad 743 proovi hoopis ülikoolilinna rohealadelt. Tartu Ülikooli botaanika professori Meelis Pärteli sõnul sai Tartust sellega üks kõige paremini kaardistatud mullamikroobidega linnu maailmas. “Uuringu kõige põnevam avastus oli see, et leidsime ühe konkreetse keskkonnabakterite rühma, mille mitmekesisus seostus laste allergiariskiga: mida suurem on mitmekesisus, seda väiksem on risk haigestuda allergiatesse,” selgitas Pärtel. “Leidsime ühe konkreetse keskkonnabakterite rühma, mille mitmekesisus seostus laste allergiariskiga: mida suurem on mitmekesisus, seda väiksem on risk haigestuda allergiatesse.” Kõnealune bakterite rühm on gammaproteobakterid, kelle hulka kuulub lai valik mikroobe, kes elutsevad merepõhjast kuni inimese soolestikuni. “Miks just selle rühma mitmekesisus kõige paremini töötas, ei ole veel päris lõpuni selge, sest iga uuring toob uusi küsimusi. Võimalik seletus on see, et sellesse rühma kuulub ka mitmeid haigusetekitajaid ja immuunsüsteem peab ära õppima, kes on vaenlane ja kes mitte,” lisas Pärtel. Näiteks tekitavad mõned selle rühma bakterid salmonellat ja verist kõhulahtisust, teised aga toodavad kõhus K-vitamiini ja võtavad haigustekitajatelt eluruumi. Lisaks rohealade elurikkusele analüüsisid teadlased uuringu tarvis 148 Tartus sündinud lapse terviseandmeid. Neid mullaproovidega kõrvutades ilmnes, et kui rikkaliku bakterikooslusega haljasala asus lapse kodust kaugemal kui ligikaudu üks kilomeeter, kasvas märgatavalt tema võimalus allergiatesse haigestuda. Kuidas aga kokkupuude bakteritega meie immuunsüsteemi tugevdab? Inimesed on arenenud looduslike keskkonnabakteritega koos inimkonna algusest peale. Pidev kokkupuude mikroobidega aitas õpetada immuunsüsteemi eristama tõeliselt ohtlikke tegelasi ohututest sissetungijatest. Tänapäeva hoolitsetud linnakeskkonnas jääb see kontakt aga napiks. Nii võivadki tekkida immuunsüsteemi häired ehk keha hakkab ohututele ainetele liiga tugevalt reageerima ja tekib allergia. **Uhkemas linnaosas suurem allergiaoht** Meelis Pärteli sõnul mõjutavad alati inimese tervist elukeskkonna erinevad tahud, millega püüdsid nad ka värske uuringu puhul võimalikult palju arvestada. “Üks selline mõjur on inimeste toimetulek, mistõttu saime jagada Tartu kinnisvara hinna järgi väga erinevateks piirkondadeks. Meil ei olnud otseseid andmeid iga perekonna sissetuleku kohta, aga elukoht näitab seda kaudselt,” selgitas Pärtel uuringu metoodikat. “Meie algne mõte oli, et jõukamas piirkonnas on inimestel ehk rohkem võimalusi käia matkamas ja veeta aega rohealadel ning seega võiks seal olla allergiarisk väiksem. Tulemus oli aga vastupidi sellele, mida algselt arvasime. Mida kallimas piirkonnas elati, seda suurem oli risk allergiateks,” sõnas ta. Teadlase sõnul võib sellel olla mitmeid seletusi, kuid ilmselt on põhjused seotud elustiiliga. “Kes elab kallimas piirkonnas, sõidab rohkem autoga ja käib vähem jala. Riideid hoitakse puhtana, ei lubata ennast poriseks teha ning sealt see kallima piirkonna seos ilmselt tulebki,” selgitas Pärtel. **Elurikkad lasteaiahoovid** Pärteli arvates on tulemused kasulikud eelkõige linnaplaneerijatele, sest näitavad selgelt linnalooduse asendamatut rolli tervist toetava elukeskkonna loomisel. Ka näiteks mänguväljakuid planeerides tuleks pidada silmas, et mänguplats ei koosneks vaid tehismaterjalidest.  “Oleme oma pika evolutsioonilise ajalooga harjunud looduses olevate bakteritega ja seetõttu peaks meie elukeskkond olema palju looduslikum: seal peaks olema rohkem taimeliike ja mulda. Siis oleme oma loomulikus keskkonnas ja meie tervis on parem,” sõnas ta. “Oleme oma pika evolutsioonilise ajalooga harjunud looduses olevate bakteritega ja seetõttu peaks meie elukeskkond olema palju looduslikum.” Uuringutulemuste kohaselt olid vähemalt Tartu lasteaedadest võetud proovid elurikkuse poolest rõõmustavad. “Tartu lasteaiad on keskmiselt gammaproteobakterite liikide arvu poolest isegi rikkamad kui tavalised rohealad, eraaiad jäävad sinna vahele. See on kindlasti hea uudis Tartu lapsevanematele, et kui nende lapsed käivad lasteaias, siis üldiselt on need keskkonnad just sellised, mis võiksid laste immuunsüsteemi toetada,” tõdes Pärtel. Teadlased kavatsevad elurikkuse ja immuunsüsteemi vahelisi seoseid edasi uurida. Järgmisena võtavad nad ette konkreetsed rohealad. “Kuna leidsime, et mikroobide elurikkus on tervisele kasulik, ent see varieerub linnas ja üks roheala on tunduvalt elurikkam kui teine, siis tekibki küsimus, kas me saaksime mikroobide elurikkust kuidagi tõsta,” selgitas Pärtel. Avaldatud uuringu tulemustega saab lähemalt tutvuda ajakirjas [Urban Forestry & Urban Greening](https://doi.org/10.1016/j.ufug.2026.129514). [Loe allikast edasi](https://novaator.err.ee/1610102194/linnade-rohealad-vahendavad-laste-allergiariski) ![]()