# Uuring: kodune õhkkond mõjutab noore arengut ekraaniajast enam

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/213345
- Published: 2026-08-04T12:01:00+03:00
- Author: RSS

![]()

Šotimaa noortele keskendunud [pikaajaline uuring](https://jamanetwork.com/journals/jamanetworkopen/fullarticle/285239)
osutab, et kodune õhkkond mõjutab noore vaimset tervist seadmete taga veedetud tundidest
märksa enam, kummutades sellega vähemalt osaliselt vaate, et pikk ekraaniaeg annab
vältimatult löögi lapse psühholoogilisele arengule. Töö kitsaskohana jõudsid uuritavad
koolieelikuikka enne eri nutiseadmete võidukäiku.

Lapsevanemad pelgavad sageli, et noorte tulevikku võivad väärata juba aastate eest
tehtud kasvatusvead. Ligi 3800 last hõlmanud uuring pakub nüüd mõningast lohutust.
Kui viieaastane laps istus näiteks teleri ees üle viie tunni päevas, esines tal 
küll kümneaastaselt rohkem käitumisraskusi, ent mured hajusid sageli teismeeaks.
Kehvem stardipositsioon ei vääna seega noore sotsiaalset arengut igaveseks.

Riigid ja lastearstid on jaganud juba aastakümneid soovitusi, mis toetuvad rangetele
ajalistele piirangutele. Lähenemisnurk eeldab, et arenevale ajule mõjub ühtmoodi
laastavalt igasugune digitaalne tegevus. Šoti teadlased eesotsas Fiona McQuaidiga
Edinburghi Ülikoolist kutsuvad nüüd oma tulemuste valguses pöörama rohkem tähelepanu
nüanssidele. Oluline on ka see, millised on peresuhted ja milline sisu ekraanilt
vastu vaatab.

Teadlasrühm hindas laste emotsionaalseid ning sotsiaalseid oskusi viie-, kümne- 
ja viieteistkümneaastaselt. Uurijad küsisid vanematelt ja lastelt, kaua nad ekraanide
ees aega veedavad, ning hindasid samaaegselt perede majanduslikku seisu ja koduseid
reegleid. Niipea kui teadlased arvestasid analüüsis vanemliku soojuse ja koduse 
turvatundega, kadus otsene seos ekraaniaja ja noore käitumishäirete vahel peaaegu
täielikult.

Teismeeas loeb ekraani taga istutud tundidest märksa rohkem see, mida noor seal 
päriselt teeb. Uurimisrühm küsis viieteistkümneaastaste noorte puhul eraldi, kas
nad mängivad videomänge, suhtlevad sõpradega või vaatavad passiivselt videoid. Videomängud
ja sõpradega peetud vestlused nõuavad ajult erisugust pingutust. Andmed näitasid,
et kui noor mängib iga päev üle viie tunni videomänge, seostub see selgelt vaimse
tervise halvenemisega.

Sotsiaalmeedia ja sõnumsiderakenduste mõju erines aga videomängudest diametraalselt.
Teismelistel, kes kasutasid suhtlusrakendusi üks kuni kaks tundi päevas, esines 
uuringu põhjal vähem psühholoogilisi raskusi kui nende eakaaslastel, kes hoidsid
ühismeediast täiesti eemale. Teadlased osutavad, et veebiplatvormid pakuvad murdeeas
olulist tuge. Sõprade ja tuttavatega ühendust hoides on ta osa sotsiaalsest kogukonnast,
mis kaitseb teda eraldatuse eest.

Uurimusega mitte seotud Bath Spa Ülikooli psühholoogia- ja kommunikatsiooniprofessor
Pete Etchells rõhutas [väljaandele Science Media Centre](https://www.sciencemediacentre.org/expert-reaction-to-a-cohort-study-looking-at-screen-use-and-emotional-behavioural-and-social-development-in-children/)
antud kommentaaris, et lapsed ei kasuta nutiseadmeid vaakumis. “Kodune elu mõjutab
tugevalt seda, kaua noor helendavat ekraani vaatab, ning samamoodi kujundab ekraanilt
nähtu noore peresuhteid,” sõnas Etchells.

Sydney Ülikooli laste vaimse tervise professor Adam Guastella soovitas uute andmete
valguses liigseid hirme maandada. “Lapsevanemad võivad siit järeldada, et hoiatused,
justkui põhjustaks tehnoloogia ränki vaimse tervise probleeme, on enneaegsed,” leidis
Guastella. Kui noor tarbib veebisisu mõistlikult, ei kahjusta see vältimatult tema
arengut. Peamine on pakkuda lapsele lisaks ka muid harivaid tegevusi.

[Ajakirjas JAMA Network Open](https://jamanetwork.com/journals/jamanetworkopen/fullarticle/285239)
avaldatud teadustööl on vaatlusliku iseloomu kõrval siiski üks tugev ajastust tulenev
piirang. Vaatluse alla võetud lapsed olid viieaastased 2009. aastal. Tollal ei leidunud
poelettidel veel kaasaegseid tahvelarvuteid ja nutitelefonid polnud massidesse jõudnud.
Lasteaialapsed lahutasid enda meelt peamiselt klassikalise televisiooniga.

Austraalia Lasteuuringute Instituudi autismiuuringute professor Andrew Whitehouse
leidis, et ajalooline lõhe teeb tulemuste otsese tõlgendamise raskeks. “Uuring kirjeldab
varajast lapsepõlve, mida tegelikkuses enam ei eksisteeri,” rõhutas Whitehouse. 
Olulise vahena ei püüdnud klassikaline televisioon vaataja käitumist algoritmidega
suunata. Tänapäevased seadmed disainiti seevastu kindla eesmärgiga noorte tähelepanu
maksimaalselt köita ja hoida.

Uued soovitussüsteemid püüavad kasvatada pimesi videote vaatamisele kuluvat aega
ega lähtu lapse eakohasest arengust. Vanade andmete pealt on seega keeruline ennustada,
kuidas reageerivad algoritmidele tänased viieaastased.

Tuleviku rahvatervise suunised peaksid aga asjatundjate sõnul hindama ajakulu kõrval
laiemalt sisu ja noorte elustiili. Selle asemel et pelgalt minuteid lugeda, soovitavad
teadlased analüüsida, mida noored tegelikult veebis teevad. Samuti tasub uurida,
kas õhtused nutiseadmed röövivad lastelt väärtuslikku und või segavad reaalset pereelu.
Teadlaste sõnul täituvad lüngad teadmistes aga paratamatult suure viitega, sest 
isegi täna alustatud uuringute tegelikud tulemused selguvad alles kümne aasta pärast.

[Loe allikast edasi](https://novaator.err.ee/1610102245/uuring-kodune-ohkkond-mojutab-noore-arengut-ekraaniajast-enam)

![]()