# Ühtegi: Vene vabatahtlikud ei tohiks Belgorodis vinti üle keerata - Link: https://kihulane.eu/arhiiv/21230 - Published: 2023-06-05T16:44:00+03:00 - Author: toomas ![]() Belgorodis käib Ühtegi sõnul praegu justkui sissisõda. “Väikeüksustega on Ukraina poolt piiri ületades Vene vabatahtlikud sisenenud Venemaa territooriumile, seal läbi viinud operatsioone. Ennekõike on see lipunäitamise operatsioon, aga muu hulgas on nad ka sattunud tulevahetusse nii piirivalvurite kui ka politseiga ja viimasel ajal ka Vene vägedega, kes on seal kohapeal. Aga suuri lahinguid seal iseenesest olnud ei ole,” selgitas brigaadikindral. Tema sõnul on Vene võimudel olnud keeruline vabatahtlikke võitlejaid Belgorodis tabada, kuna nad tegutsevad suurel territooriumil ja ilmuvad välja ootamatult ootamatutes kohtades. Nii Venemaa propaganda kui ka osade Ukraina ajakirjanike hinnangul on Vene vabatahtlike leegion Ukraina PR projekt, sest sellest üksusest on väga vähe teada. Ühtegi hinnangul võib see nii olla ning kui Eesti peaks sõtta sattuma, kasutataks sama taktikat ka siin. “Loomulikult ja see nii peakski olema. Kui meil tuleks sõdida ja meil oleks meie vastase rahva esindajad siin, siis me looksime ka päris kindlasti nende üksuse, kes näitaks seda, et ka nemad võitlevad meie vabaduse eest. Ja mitte ainult meie vabaduse eest, vaid antud juhul on Vene vabatahtlike leegion ju läinud veel kaugemale edasi, sisendes Venemaa territooriumile ja alustades vabadusvõitlust Venemaal,” rääkis ta. “Loomulikult on see kasulik Ukrainale ja mitmes mõttes. Küsimus on lihtsalt selles, kuhu piirini minnakse või kas kusagilt vinti natuke üle ei keerata,” ütles Ühtegi. Tema sõnul ei ole vabatahtlikud võitlejad veel liiga kaugele läinud. “Ma arvan, et seni on veel üsna raames. Kuigi Venemaa propaganda teeb ühelt poolt kõik selleks, et näidata, kui hull on lugu Belgorodi oblastis, aga teiselt poolt jällegi püüab seda maha vaikida. Seni kuni segadus on Vene võimuesindajate seas, kuni nad pole suutnud koguda oma vägesid, kuni nad pole suutnud puruks lüüa leegionäre, seni on see veel edukas operatsioon,” rääkis brigaadikindral. **Ühtegi droonirünnakust Moskvale: Ukrainal on õigus vastata Kiievi ründamisele** Eelmisel nädalal toimus suuremahuline droonirünnak Moskvale. Ühtegi sõnul pole droonirünnaku täpsemad asjaolud kindlalt teada. “On selge, et Venemaa süüdistab Ukrainat, ega muidu asjata ei oleks sealt leitud Ukraina drooni jäänuseid. Samas Ukraina eitab ja peabki eitama. Me teame, et Ukraina droonidega on rünnatud Venemaa sügavusse ka varem, näiteks jaanuaris samuti üle 400 kilomeetri Ukraina piirist kukkus alla üks Ukraina droon. Selles mõttes midagi üllatavat pole. Ja on ka loomulik, et kui Venemaa ründab Ukraina pealinna, siis Ukraina vastab samaga,” kommenteeris Ühtegi. Tema sõnul on Ukrainal kindlasti olemas droonid, mille lennuulatus võimaldab lennata Ukraina piirilt Moskvani. Küsimus on tema sõnul aga selles, kuidas jäi nii pikalt lennanud droon Venemaal märkamatuks. “Küsimus on selles, kuidas nii pikka maad droonid lennata saavad, seda enam, et nad on aeglased, kohmakad, suured, kõva lärmi tegevad. Keeruline öelda. See näitab, kas Venemaa õhutõrje on väga nigel või tõepoolest, neid lennutatakse ikkagi Venemaa territooriumilt, mida ei saa ka üldse välistada. Seda enam, et tegelikult, kui vaadata kaadreid, mida Venemaa ise on näidanud, siis tundub olevat ka väiksemaid droone, mis kindlasti ei lenda seda vahemaad ehk siis need on lastud lendu Venemaa pinnalt,” selgitas brigaadikindral. Kuna mõni droon jõudis ka Vene eliidi elurajoonini, näitab see Ühtegi sõnul seda, et ka eliit ei ole kuskil kaitstud. Droonirünnaku eesmärk võis Ühtegi sõnul olla see, et Venemaa viiks oma vägesid Ukrainast ära enda sisemaa kaitsmise jaoks. “Laiem mõju ongi seesama, et tegelikult, kui Venemaa ründab Ukraina pealinna, siis Ukraina on suuteline sama tegema Venemaaga. Ehk siis Venemaa peaks vaatama oma õhutõrjesüsteeme korralikumalt üle, rohkem rakendama, enda vägesid hoidma ka sisejulgeoleku kaitseks ja mitte neid rakendama niivõrd Ukraina territooriumil oma vägede kaitseks seal. See eesmärk on ju justnimelt tõmmata Ukrainast ära võimalikult palju Venemaa üksusi Venemaa enda sisemise kaitse jaoks,” selgitas ta. **Ukraina peamine vastupealetung ei tule Donetski rindel** Venemaa kaitseministeeriumi väitel suutsid nad ära hoida Ukraina vastupealetungi Lõuna-Donetski suunal. Ühtegi tõdes, et sellest juhtumist on veel väga vähe teada. Ühtegi hinnangul ei olnud ilmselt tegemist põhilise pealetungiga. “Ilmselt oli see kohalik rünnak. Arvatavasti vägede hulk, mida seal ukrainlased kasutasid, ei olnud nii suur nagu Vene pool seda kujutab. Aga Vene poole jaoks on see loomulikult väga oluline meediaoperatsioon, infooperatsioon, et näidata oma edu lahingutegevuses,” rääkis Ühtegi ja märkis, et tegemist võis olla luurelahingu moodi tegevusega, kus Ukraina pool otsis vastase nõrku kohti. “Loogika ütleb seda, et Donetski rinne ei tohiks see küll olla, kus põhipealetung tuleb,” lisas ta. Ukraina ei ole Ühtegi hinnangul veel kauaoodatud vastupealetungi alustanud. “Suuri vägesid iseenesest ei ole ju näha olnud,” sõnas ta. _**[“Ukraina stuudio”](https://www.err.ee/1608998521/kell-21-35-ukraina-stuudios-president-karis-ja-brigaadikindral-uhtegi) on suvekuudel ETV eetris esmaspäevaõhtuti kell 21.35.**_ [Loe otse allikast](https://www.err.ee/1608998890/uhtegi-vene-vabatahtlikud-ei-tohiks-belgorodis-vinti-ule-keerata)