# Nafta rafineerimistehaste asukoha määrab turuloogika asemel ajalugu ja poliitika

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/212030
- Published: 2026-07-31T08:57:00+03:00
- Author: RSS

Tänapäevaste hiiglaslike naftarafineerimistehaste koondumine ja asukohavalik on 
pikaajaliste riiklike valikute, mitte geograafilise paratamatuse tulemus. Ukraina
ja Lähis-Ida konfliktide analüüs näitab, et kunagine mastaabisäästu tagaajamine 
teeb nüüdisaegse energiataristu vaenutegevusele avatuks ja võiks sundida riike oma
julgeolekupõhimõtteid ümber hindama, leiab sisekaitseakadeemia nooremteadur kirjutab
Georg-Henri Kaup.

Käesoleva, 2026. aasta [esimesel poolel tabasid](https://www.ft.com/content/13687b48-9e54-44a1-bd4d-600bbc052baf)
Ukraina droonirünnakud Vene nafta rafineerimistehaseid 194 korral. [Selle tagajärjel rafineeris](https://www.bloomberg.com/news/articles/2026-07-13/russian-refinery-runs-plunge-to-lowest-in-more-than-two-decades/)
Venemaa juulis keskmiselt 3,91 miljonit barrelit toornaftat päevas — ligi 1,4 miljonit
barrelit vähem kui aasta varem. Viimati rafineeriti Venemaal nii vähe toornaftat
2005. aasta märtsis. Hinnanguliselt suutsid Venemaa rafineerimistehased juulis katta
vaid [65 protsenti kodumaisest bensiininõudlusest](https://www.reuters.com/business/energy/russias-gasoline-output-covers-65-demand-after-ukrainian-strikes-sources-say-2026-07-10/).
Tulemusena keelustasid Vene võimud juulis [diiselkütuse ja bensiini ekspordi](https://www.reuters.com/business/energy/russia-bans-diesel-exports-increase-domestic-supply-says-deputy-pm-2026-07-08/)
ning Vene firmad [hakkasid bensiini importima](https://www.reuters.com/business/energy/russia-buys-gasoline-india-tackle-shortages-sources-say-2026-07-01/)
India ja Valgevene nafta rafineerimistehastest.

Sarnane muster kordub Iraani-USA sõjas. Iraan hajutas oma drooni- ja raketilöögid
üle Pärsia lahe ning tabas ja seiskas kolossaalsed nafta rafineerimistehased neis
Araabia riikides, kus asuvad Ameerika sõjaväebaasid: Saudi Araabias ([Ras Tanura](https://www.reuters.com/business/energy/saudi-aramco-shuts-ras-tanura-refinery-after-drone-strike-source-says-2026-03-02/)
ja [SAMREF](https://www.reuters.com/business/energy/saudi-red-sea-port-yanbu-targeted-aerial-attack-minimal-impact-source-says-2026-03-19/)),
AÜE-s ([Ruwais](https://www.reuters.com/world/middle-east/fire-hits-site-housing-abu-dhabi-national-oil-company-operations-after-drone-2026-03-10/)),
Bahreinis ([Sitra](https://www.reuters.com/business/energy/bahrains-bapco-announces-force-majeure-operations-2026-03-09/))
ja Kuveidis ([Mina al-Ahmadi](https://www.reuters.com/world/middle-east/qatarenergy-reports-extensive-damage-after-missile-attacks-ras-laffan-industrial-2026-03-18/)
ja [Mina Abdullah](https://www.reuters.com/world/middle-east/qatarenergy-reports-extensive-damage-after-missile-attacks-ras-laffan-industrial-2026-03-18/)).
Samaaegselt ründasid [Iraani toetavad Jeemeni hussiidid](https://www.reuters.com/world/asia-pacific/iran-war-spreads-red-sea-caspian-gulf-quiet-us-forgoes-strikes-2026-07-25/)
saudide nafta rafineerimistehaseid Punase mere kaldal.

Miks saab suurte naftariikide rafineerimisvõimsust nii kergesti halvata? Vastus 
peitub selles, kus ja miks nafta rafineerimistehased asuvad. Selgub, et see pole
ei geograafia ega turuloogika küsimus.

**Poliitiline valik, mitte turusignaal**

Väidan koos kolme teise teadlasega [kirjutatud teadusartiklis](https://doi.org/10.1016/j.erss.2026.104776),
et rafineerimistehaste asukohta kujundab ennekõike poliitiline valik ja ajalooline
pärand, mitte geograafia ega turusignaalid. Pakume selle nähtuse kirjeldamiseks 
välja mõiste “globaalne rafineerimiskaos” (ingl _global refining disorder_) ning
eristame kaht ideaaltüüpi: nn merkantiilset pumpa ja arengusüstalt.

“Merkantiilne pump” (ingl _mercantile pump_) koondab töötlemisvõimsuse võimu- ja
majanduskeskuste lähedale ning veab toornafta kohale ääremaadelt. Nii toimis näiteks
Nõukogude Liit, mis rajas 1930. aastatest alates rafineerimistehased valdavalt riigi
Euroopa-ossa. Nõukogude Liidus avatud ja tänini töötavast 35 tehasest asub 23 geograafiliselt
Euroopas. Samas on enamik Nõukogude naftast pärinenud ajaloo jooksul Aasiast – kuni
teise maailmasõjani Bakuust ja alates 1960. aastatest Tjumeni oblastist. Geograafilise
Euroopa absoluutsel idapiiril asuv Volga-Uurali piirkond oli Nõukogude Liidu juhtiv
naftapuurimispiirkond vaid alla kahe aastakümne.

Kontrast mineviku ja tänapäeva vahel on kõnekas. 1880. aastate alguses töötas tsaariimpeeriumis
ligi 200 tänapäeva mõistes üliväikest rafineerimistehast. Neist ligi 99 protsenti
asus Bakuus või selle eeslinnades. Linn andis toona peaaegu sama suure osa kogu 
impeeriumi ja oma kõrghetkel (1901) isegi üle poole kogu maailma toornaftast. Tänapäeval
asub Lääne-Siberis Tjumeni oblastis, kust tuleb üle poole Venemaa toornaftast, vaid
üks rafineerimistehas. Seegi paikneb enamikust puurkaevudest peaaegu tuhande kilomeetri
kaugusel edelas.

Näitame, et vähemalt Vene kontekstis oli “merkantiilse pumba” intellektuaalne isa
keemik ja perioodilisussüsteemi looja Dmitri Mendelejev. Ta soovitas juba 19. sajandil
kolida rafineerimise Bakuust Venemaa Euroopa-ossa. Ideele oponeeris tugevalt sarileiutaja,
Bakuu naftatööstur ja Nobeli preemia asutaja vanem vend Ludvig Nobel. Tema poeg 
Emanuel rajas muu hulgas hiljem koos Artur Lessneriga Tallinnasse Noblessneri laevatehase.

“Arengusüstal” (ingl _developmental syringe_) rajab tehased seevastu puurkaevude
lähedale. Sellega süstitakse kapitali ja tööjõudu piirkonda, mis jääks muidu esimesest
täielikult ja teisest osaliselt ilma. Just seetõttu kasvasid USA lõunaosariikides
Mehhiko lahe põhjarannikul naftapuurkaevude ümber suurlinnad, nagu Houston ja Baton
Rouge. Neist kahest ideaaltüübist lähtuvalt analüüsime lisaks Nõukogude Liidule/
Venemaale ja USA-le ka Aafrika, Ladina-Ameerika, Lääne-Euroopa ning Pärsia lahe 
kaasusi.

**Mastaap kui nõrkus**

Töö üks päevakajalisemaid uudseid ideid on “mastaabi julgeolekustamine”. Kaasaegsed
rafineerimistehased on hiiglaslikud, sest suuremahuline töötlemine on mastaabisäästu
tõttu odavam. Ent mida suurem on naftarafineerimistehas ja mida kontsentreeritum
on riigi rafineerimistööstus, seda haavatavam on see vaenutegevusele. Majanduslik
tõhusus muutub kineetilise konflikti korral süsteemseks nõrkuseks ning tehasest 
saab julgeolekuobjekt, mida tuleb kiivalt kaitsta. Meie hinnangul ongi see praeguse
globaalse rafineerimissüsteemi keskne vastuolu. Seda kinnitavad eespool mainitud
Venemaa ja Pärsia lahe riikide kaasused.

Kuigi mõlemas konfliktis on sihikul olnud ka naftaterminalid, torujuhtmed ja muu
taristu, rõhutame, et rafineerimistehased on teistest naftaobjektidest struktuurselt
haavatavamad. Väikseimgi droonikahjustus sunnib enamasti kogu tehase vähemalt nädalaks
seiskama, samas kui naftaterminal võib taastuda tundidega.

**Muutuste ajastu?**

Alates Mendelejevi soovitusest ja Nõukogude plaanimajandusest kuni Pärsia lahe hiigeltehasteni
on rafineerimistehaste asukoht ja mastaap ajaloolise poliitilise valiku, mitte geograafilise
paratamatuse tulemus. Miks see praegu loeb? Sama poliitiline loogika, mis ehitas
tõhususe nimel käputäie hiigeltehaseid, on loonud ka süsteemi, mida suudavad droonid
ja raketid vaevata halvata.

Eestile tähendab see, et kütusevaru ja tarneahela tagamine pole enam pelgalt logistika-,
vaid eksistentsiaalne julgeolekuküsimus. Balti riikides asub vaid üks naftarafineerimistehas–
Orlen Lietuva Leedus, Mažeikiais. Orleni toodetud bensiin ja diiselkütus moodustavad
[ligikaudu kolm neljandikku](https://www.err.ee/1609958359/valitsus-voib-pakkuda-tanklatele-riigikutust)
Eesti tanklates müüdavast kütusest. Ülejäänud neljandik tuleb Nestelt, kellele kuulub
Soome ainus rafineerimistehas Porvoos. Seega jõuab kütus Eesti tanklatesse täpselt
sama mudeli kaudu, mille käimasolevad konfliktid praegu proovile panevad.

Uurimuse peamine järeldus on kainestav: kui energeetika geograafiat on kujundanud
eelkõige poliitiline valik, saab vana poliitilise korra loodut ka ümber kujundada.
Globaalse julgeolekuolukorra tõttu on lähitulevikus status quo jätkumisest isegi
tõenäolisem, et nafta rafineerimist detsentraliseeritakse senisest veelgi enam. 
Aeg näitab, kas maailm liigub tagasi 1880. aastate Bakuu mudeli juurde, kus puurkaevude
kõrvale kerkivad sajad väikesed rafineerimistehased.

[Teadusartikkel](https://doi.org/10.1016/j.erss.2026.104776) “The global refining
disorder: The political geography of crude processing” ilmus ajakirjas Energy Research&
Social Science.

![]()

Georg-Henri Kaup Autor/allikas: Sisekaitseakadeemia

[Loe allikast edasi](https://novaator.err.ee/1610099566/nafta-rafineerimistehaste-asukoha-maarab-turuloogika-asemel-ajalugu-ja-poliitika)

![]()