# Siseelundeid ümbritsev rasv kahjustab aju närviühendusi

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/211360
- Published: 2026-07-28T12:56:00+03:00
- Author: RSS

![]()

Inimese üldine kehakaal ja kehamassiindeks ei peegelda aju tegelikku tervist, selgub
värskest [uuringust](https://www.nature.com/articles/s44220-025-00501-8). Kordades
suuremat ohtu kujutab endast siseorganeid ümbritsev rasv, mis tekitab kehas põletikku
ja hävitab vaikselt aju infokiirteid.

Arstid on patsiendi üldtervise hindamisel tuginenud pikka aega eelkõige kehamassiindeksile,
kuid pelgalt kaalunumber üksinda ei anna tervislikust seisundist täpset pilti. Kahe
täpselt sama kaalu ja kehamassiindeksiga inimese risk ajukahjustuste tekkeks võib
kordades erineda. Indeksi põhjal pole võimalik eristada, kas rasvkude paikneb ohutult
naha all või ümbritseb varjatult elutähtsaid siseorganeid, vahendab [Science Alert](https://www.sciencealert.com/where-you-carry-your-body-fat-is-directly-linked-to-brain-aging-in-first-of-its-kind-study).

Teadlased teavad juba ammu, et ülekaalulisus ja rasvumine suurendavad vanemas eas
dementsuseriski. Hiljutised teadustööd võimaldavad varasemaid teadmisi oluliselt
täpsustada, näidates veenvalt, et pelgalt kehas leiduva rasva hulga põhjal pole 
võimalik pikaajalisi terviseriske hinnata. Kordades määravam tegur on, kuhu liigsed
kiloe organismis ladestuvad.

Nahaalune rasv koguneb inimestel peamiselt kätele, jalgadele ja kerele. Vistseraalne
rasv seevastu, peidab end sügaval kõhuõõnes, asudes maksa ja soolestiku ümber. Kõhuõõnde
kogunenud nähtamatu kude ei kujuta endast seejuurest passiivset  energiavaru, vaid
toimib aktiivse elundina. See eritab pidevalt erinevaid keemilisi ühendeid ja saadab
neid vereringe kaudu üle keha laiali.

Hongkongi Polütehnilise Ülikooli (PolyU) teadlased otsustasid uurida lähemalt seoseid
keharasva asukoha ja aju tervise vahel. Nende hiljuti ajakirjas Nature Mental Health
ilmunud uuring osutab, et just vistseraalne rasv võib kahjustada aju valgeainet.
Neid tuhandeid erinevaid ajupiirkondi ühendavad närvikiude võib võrrelda infokiirteedega.
Kui need vähimalgi määral kahjustada saavad, hakkavad inimese kognitiivne võimekus
ja mälu tasapisi alla käima.

Teadlaste endi sõnul viisid nad läbi maailma esimese ulatusliku multimodaalse uuringu,
mis kombineerib süstemaatiliselt nõnda paljusid erinevaid tervisenäitajaid. Nad 
kaasasid analüüsi ühtekokku enam kui 18 000 Ühendkuningriigi biopangas talletatud
inimese andmed. Uuringu tarvis kõrvutasid teadlased osalejate keharasva jaotumist
nende ajupiltide ja kognitiivsete testide tulemustega. Uus analüütiline mudel paljastas
selgelt eri piirkondade rasva erineva mõju ajusüsteemidele.

Kogutud andmetest selgus, et käte, jalgade ja kere ning siseelundite rasv mõjutab
aju anatoomiat isemoodi. Muutused ilmnesid inimeste ajutüves ning ajupiirkondades,
mis on seotud liikumise, emotsioonide ja mäluga.

Lisaks koorus tulemustest välja, et vistseraalne rasv on ainus rasvatüüp, mis kahjustab
otseselt aju valgeainet ehk hävitab vaikselt neuronitevahelisi ühendusi. Kahjustunud
valgeaine loob omakorda organismis soodsa pinnase märksa tõsisemate neuroloogiliste
haiguste arenguks, sillutades teed näiteks ajuveresoonkonna haigusest tingitud kognitiivsetele
häirele ning aju väikeste veresoonte haigusele. Mõlemad tervisemured kergitavad 
vanemas eas oluliselt riski haigestuda dementsusesse.

Ehkki uuring ei tuvastanud haiguste otseseid bioloogilisi algpõhjuseid, on teadlastel
protsessi kohta oma oletus. Nende hinnangul põhjustab siseorganeid ümbritsev rasv
nõrka, kuid kroonilist põletikku, mida tekitavad ühendid jõuavad vereringe kaudu
ajju. Seal võib algne põletik sütitada aastate möödudes juba kordades ohtlikuma 
neuropõletiku. Uuringu läbi viinud teadlasrühma varasemate tööde järgi juhib kogu
laastavat protsessi tõenäoliselt veel lisaks organismi glükoosi ja insuliini ainevahetus.

Jäsemetele ja kerele kogunev rasv aju valgeainele sarnast mõju ei avalda. Seal ladestuv
rasvkude eritab märkimisväärselt vähem ohtlikke põletikku tekitavaid ühendeid kui
kõhuõõnes paiknev rasvkude.

Suurest valimist hoolimata on teadustööl omad piirangud. Kuna tegu oli vaatlusliku
uuringuga, ei tõesta analüüs veel lõplikult konkreetseid põhjus-tagajärg seoseid.
Vistseraalse rasva mõju täpsete mehhanismide täielikuks mõistmiseks tuleb seega 
teha tulevikus lisauuringuid. 

Andmetest väljajoonistunud üldised suundumused annavad inimestele sellegipoolest
mõningaid vihjeid. Kuna keharasva asukoht pole kivisse raiutud, saab pea igaüks 
oma sisemise rasva hulka teadlike elustiilivalikutega muuta. 

[Loe allikast edasi](https://novaator.err.ee/1610088259/siseelundeid-umbritsev-rasv-kahjustab-aju-narviuhendusi)

![]()