# KES LOOVUTAB TULEVIKUS VERD? Noorte huvi doonorluse vastu on aastatega kahanenud

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/211079
- Published: 2026-07-28T10:00:00+03:00
- Author: RSS

![]()

Kui veel 2016. aastal loovutasid 18-24aastased Eestis verd 10 716 korral, siis 2025.
aastaks oli see arv langenud 4320ni. Samal ajal on kasvanud 45-64aastaste vereloovutuste
arv, mis viitab doonorkonna vananemisele ja noorte väiksemale panusele verevarude
tagamisse, nagu selgub **Tervise Arengu Instituudi (TAI)** statistikast.

#### Eesti verevarude tulevik sõltub üha enam noortest

Kuigi haiglad vajavad verd iga päev, ei ole paljude noorte jaoks doonorlus midagi,
millele nad alatihti mõtleksid. „Ma tean küll, mis doonorlus on, aga pole lihtsalt
kunagi mõelnud, et võiksin ise verd loovutama minna,“ tunnistab üks tudeng.

Just seda peab üheks peamiseks põhjuseks ka **Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH)
verekeskuse juhataja Ave Lellep**. Tema sõnul ei jõua paljud noored esimese vereloovutuseni
seetõttu, et neil puudub isiklik kokkupuude olukordadega, kus doonoriveri võib päästa
elu. Kui selline reaalsus tundub kauge, jääb sageli märkamata ka see, kui oluline
on iga inimese panus.

Noorte seas levivad ka mitmed hirmud ja eksiarvamused. Kardetakse nõela, vere nägemist
või seda, et pärast vereloovutust ei jaksa enam õppida, töötada või sportida. Samuti
arvatakse ekslikult, et vere loovutamisel võib nakatuda nakkushaigustesse.

„Tegelikult on vereloovutus tervele inimesele ohutu ja hoolikalt kontrollitud protsess.
Vere kogumisel kasutatakse alati ühekordseid ja steriilseid vahendeid, mistõttu 
ei ole doonoril võimalik vereloovutuse käigus nakkushaigusesse nakatuda,“ ütleb 
Lellep. Enamik doonoreid saab tavapäraste tegevustega jätkata juba samal päeval.
Kuigi protseduur võib mõne inimese jaoks olla ebamugav, aitab hirme vähendada toetav
personal ja turvaline keskkond.

2025. aastal oli Eestis kokku 26 341 veredoonorit, kellest ligikaudu kümnendik olid
18-24aastased, näitavad PERHi verekeskuse andmed. Samal aastal loovutas verd esimest
korda 3264 inimest ning 88 protsenti vereloovutajatest olid püsidoonorid.

„Esimene positiivne ja turvaline doonorikogemus suurendab tõenäosust, et vereloovutusest
kujuneb püsiv harjumus,“ märgib Lellep. Noorena tehtud esimene samm võib tähendada
aastatepikkust panust, mis aitab tagada stabiilsed verevarud tulevikus.

[Loe edasi](https://www.ohtuleht.ee/noored/1162851/kes-loovutab-tulevikus-verd-noorte-huvi-doonorluse-vastu-on-aastatega-kahanenud)