# Kliimaseadmed kütavad linnu nõiaringina hoopis kuumemaks

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/209936
- Published: 2026-07-24T12:09:00+03:00
- Author: RSS

![]()

Viimaste aastate temperatuuritõus suurendab kogu maailmas nõudlust mehaaniliste 
jahutussüsteemide järele. Austraalia teadlaste [ülevaateuuring](https://www.nature.com/articles/s44359-026-00177-y#article-info)
osutab nüüd, et pelgalt konditsioneeridele tuginemine koormab elektrivõrku ega paku
kliimamuutustele pikaajalist lahendust.

Maailmas ostetakse igas sekundis [kümme](https://www.bloomberg.com/news/articles/2023-05-17/how-much-air-conditioning-will-it-take-to-cool-the-world)
uut jahutusseadet. Sajandi keskpaigaks ulatub koduste konditsioneeride hulk prognoositavasti
ligi kuue miljardini. Kõigi nende tööshoidmine nõuab aga hiiglaslikku energiahulka,
vahendab [Nature News](https://www.nature.com/articles/d41586-026-02273-2).

Linnakeskkond soodustab juba eos soojuse kogunemist. Asfalt ja betoon neelavad päeval
päikesekiirgust ning vabastavad salvestunud energia öösel taas õhku. Nii tekivad
suurlinnades nn kuumasaared, kus temperatuur püsib maapiirkondadest oluliselt kõrgem
ja takistab inimestel öösel taastuda.

Ehkki konditsioneerid toovad siseruumides palavusele kiire leevenduse, toodavad 
need omakorda uut soojust. Need pumpavad hoonetest eemaldatud kuuma õhu ja omaenese
mootorite soojuse otse tänavale. Nii tekib nõiaring: üha levinum mehaaniline jahutus
kütab väliskeskkonna veelgi kuumemaks.

Seejuures peavad üha kasvavat koormust peavad taluma elektrivõrgud. Praegu kulub
jahutussüsteemide tööshoidmisele ligi kümnendik kogu maailma elektritoodangust. 
Kuumalained toovad aga üha sagedamini kaasa elektrikatkestusi, sest järsud tarbimistipud
koormavad võrgud üle. See seab ohtu muu hulgas haiglate ja teiste elutähtsate asutuste
töö.

Uuringu juhtivautori ja Uus-Lõuna-Wales’i Ülikooli teadlase Matthaios Santamourise
sõnul pole inimkonnal võimalik end piltlikult öeldes kliimamuutusest välja jahutada.
Kui iga hoone toetub üksnes mehaanilisele jahutusele, koormab see elektrisüsteeme
ülemäära ja annab linnade soojenemisele hoogu juurde.

**Passiivne jahutus**

Nõiaringist väljumiseks soovitavad uuringu autorid muuta hoonete projekteerimise
aluspõhimõtteid. Fookus peab nende sõnul nihkuma pelgalt mehaanikalt nutikale arhitektuurile
ja passiivsele jahutusele. See tähendab, et hooned peaksid suutma hoida temperatuuri
madalana täiendava energiakuluta.

Ühe elektrita lahendusena saavad arhitektid hooneid jahutada toimiva loomuliku ventilatsiooniga.
Kindla nurga all konstrueeritud kaldkatused püüavad sel juhul tuult ja panevad õhu
liikuma märksa paremini kui lamekatused. Ühtlasi asendavad need kuuma õhu pidevalt
jahedamaga.

Teisalt aitavad päikesesoojust tõrjuda õigesti valitud materjalid. Spetsiaalsed 
heledad kattepinnad peegeldavad suure osa kiirgusest tagasi ilmaruumi. Nii ei salvestu
soojusenergia hoone seintesse ja katustesse ega pääse eluruumidesse.

Tavapärasest nutikamaid lahendusi pakuvad ka uut tüüpi aknakatted. Sisseehitatud
anduritega ruloosüsteemid jälgivad päikesevalguse intensiivsust ja avavad või sulgevad
sirme automaatselt, lähtudes parasjagu valitsevatest ilmaoludest.

Niisuguseid passiivseid lahendusi laiemalt kasutusele võttes on võimalik langetada
tervete linnaosade temperatuuri. Teadlaste kliimamudelid näitavad, et passiivsete
tehnoloogiate kombineerimisel võib linnaruumi temperatuuri tipp kujuneda kuni 4,5
kraadi võrra väiksemaks. See muudaks suvised tänavad taas elamiskõlblikuks.

**Hooned tuleb projekteerida tulevikukliimasse**

Uuringu kaasautori ja RMIT Ülikooli teadlase Konstantina Vasilakopoulou sõnul peab
passiivne jahutus olema kogu ehitussektori esimene õlekõrs. Alles seejärel tuleks
vajadusel sisse lülitada energiat nõudvad kliimaseadmed. Uurijad ei kutsu seega 
üles konditsioneeridest täielikult loobuma, vaid kasutama neid säästlikult.

Targalt ehitatud hooned kaitsevad töörühma sõnul elanikke ka kriisides. Kui äärmuslik
ilm vananeva elektrivõrgu päevadeks rivist välja lööb ja mehaanilised jahutid seisma
paneb, püsivad passiivselt jahutatud ruumid elektrikatkestuse ajalgi turvaliselt
jahedad.

Praegu ei arvesta kehtivad ehitusstandardid ega linnaplaneeringud muutuva kliimareaalsusega.
Samas kasutatakse praegu valmivaid kortermaju ja büroohooneid veel mitukümmend aastat.
Aegunud normid muudavad need hooned kliimamõjule haavatavamaks. Sestap tuleb teadlaste
sõnul lähtuda uute hoonete kavandamisel karmimatest tulevikuoludest, mitte eelmise
sajandi ilmast.

Matthaios Santamourise sõnul pole linnade jahedana hoidmiseks ühte võluvitsa. Pigem
on tema hinnangul vaja tarka ja terviklikku lähenemist, mis algab nutikast disainist
ning parematest materjalidest.

Ülevaateuuring ilmus ajakirjas [Nature Review Clean Technology](https://www.nature.com/articles/s44359-026-00177-y#article-info).

[Loe allikast edasi](https://novaator.err.ee/1610084635/kliimaseadmed-kutavad-linnu-noiaringina-hoopis-kuumemaks)

![]()