# Saaki rammivad mõõkvaalad võivad lihtsalt enda meelt lahutada

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/209712
- Published: 2026-07-23T15:18:00+03:00
- Author: RSS

![]()

Teadlaste hinnangul võib olla saagi rammimine mõõkvaalade jaoks meelelahutus või
viis, kuidas aidata noortel vaaladel toituda.

Mõõkvaaladel on kentsakas komme: üks mõõkvaal hoiab püütud saaki lõugade vahel, 
samal ajal kui teine rammib sihtmärki nii suurel kiirusel, et kala lendab tuhandeteks
tükkideks. Kuna saak on selleks hetkeks juba surnud, arvavad teadlased, et tegemist
on mänguga, vahendab [The Guardian](https://www.theguardian.com/environment/2026/jul/23/orcas-ramming-prey-hard-explodes-playing-game).

Mittetulundusühingu Beneath The Waves teadlane dr Kathryn Ayres jäädvustas ebatavalise
mõõkvaalade käitumise esimest korda 2024. aasta juulis. Tema sõnul võib selline 
tegevus lihtsustada nooremate mõõkvaalade toitumist. Samas võib see käitumine olla
ka puhtalt meelelahutuslik.

Mehhiko mittetulundusühingu Conexiones Terramar merebioloogi ja uuringu kaasautori
Erick Higuera sõnul on mitmetonnise tippkiskja kiire sööst, vali löögiheli ja sellele
järgnev saaklooma kudede rebenemine äärmiselt muljetavaldav vaatepilt.

Teadlaste salvestatud materjali kohaselt kasutavad mõõkvaalad sellise manöövri jaoks
kuukalu, mis on üks maailma suurimad kalaliike, kasvades üle kolme meetri pikkuseks
ja kaaludes kuni 2000 kilogrammi.

Ayresi filmitud materjalist on näha, kuidas emane mõõkvaal hoiab kinni kuukala korjusest,
samal ajal kui täiskasvanud isane vaal sihtmärgi suunas kiirendab. Vahetult enne
kokkupõrget laseb emane loom surnud kalast lahti ning isase löögiga kaasneb kuuldav
raksatus, mis jätab vette valgetest kudedest koosneva pilve. Seejärel on näha, kuidas
noor vaal sööb väiksemaid lihatükke, samas kui täiskasvanud loomad toituvad suurema
korjuse jäänustest.

Teisel, 2025. aasta septembris ühe turismiettevõtja poolt salvestatud videol märgati
täiskasvanud emast mõõkvaala hoidmas surnud kuukala, samas kui teine vaal rammis
saaki suurel kiirusel, purustades selle tuhandeteks tükkideks. Mõlemad vahejuhtumid
salvestati küll Mehhiko ranniku lähistel California lahes, kuid pole teada, kas 
tegemist oli samade isenditega.

**Veel veidraid kombeid**

Ühe hüpoteesi kohaselt kasutavad mõõkvaalad rammimist selleks, et purustada sitke
kuukala väiksemate lõugadega noorvaaladele suupärasteks tükkideks. Samas esineb 
mõõkvaalade käitumises ka sotsiaalseid kombeid ja mänge, millel puudub selge praktiline
eesmärk. 

Näiteks hakkas üks mõõkvaalade parv 1980. aastatel kandma surnud lõhesid pea peal
nagu mütse ning seda kummalist trendi märgati [hiljuti uuesti](https://www.theguardian.com/us-news/2024/dec/02/orcas-wearing-salmon-hats).
Hispaania ja Portugali rannikul elavad mõõkvaalad on aga pälvinud tähelepanu [ebatavalise käitumisega](https://www.bbc.com/news/science-environment-66384045)
paatide suhtes.

Higuera selgituse kohaselt loobivad vaalad üksteist pruunvetikatega, surfavad paatide
kiiluvees ja mängivad keerulisi taktikalisi mänge, mis näitab, et mängulisus on 
mõõkvaalade elus väga olulisel kohal. Teadlaste sõnul viitab taoline käitumine, 
sõltumata algsest eesmärgist, et vaaladel on kõrge kognitiivne arengutase, sest 
tegevus nõuab planeerimist ja omavahelist kooskõlastamist.

Loodusturismi korraldajad kasutavad järjest sagedamini veealuseid droone ja kaameraid,
millega õnnestub jäädvustada uusi, teadlastele huvi pakkuvaid mõõkvaalade käitumisviise.
Samas teeb teadlastele muret loodusturismi häiriv mõju. Sellest tulenevalt kehtestas
Mehhiko eelmisel aastal uued [mõõkvaaladega koos ujumise reeglid](https://www.theguardian.com/environment/2025/may/27/swimming-with-orcas-is-out-of-control-can-new-rules-keep-tourists-and-mexicos-whales-safe).

Higuera rõhutab lõpetuseks, et kui loodusturismis suudetakse säilitada loomade suhtes
ohutu vahemaa, võimaldab koostöö turismiettevõtjatega dokumenteerida turvaliselt
ookeanielu saladusi, mis jääksid muidu teadlaste eest varjatuks.

Teadlased kirjutavad mõõkvaalade käitumisest lähemalt ajakirjas [Frontiers in Ethology](https://www.frontiersin.org/journals/ethology/articles/10.3389/fetho.2026.1835536/full).

[Loe allikast edasi](https://novaator.err.ee/1610084713/saaki-rammivad-mookvaalad-voivad-lihtsalt-enda-meelt-lahutada)

![]()