# ( : ) KIRJANIK SOOVITAB: Lionel Messi presidendiks

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/209503
- Published: 2026-07-23T10:41:38+03:00
- Author: RSS

Rühm valdavalt allakirjutanutele tundmatuid isikuid esitas presidendikandidaadiks
samuti vähetuntud isiku. See on väga ebademokraatlik. Lähemalt õhtulehest. Kui keegi
tahab presidenti valida, peaks ta eelkõige seisma selle eest, et kõigil Eesti kodanikel
oleks võimalus presidenti valida. Praegune süsteem, kus Riigikogu tagatubades kildkonnad
omavahel purelevad, on amoraalne.

Nomenklatuur on presidendiga kimpus. Pole ideid, pole tugevaid inimesi, pole demokraatlikku
mehhanismi. Selle asemel, et kutsuda üles korraldama presidendi üldrahvalikke valimisi,
üritatakse peale suruda oma kildkonnale sobivat globalistlikku kandidaati. Ettevõtja
ja pianist **Indrek Laul** on ilmselgelt sobilik valik nii oligarhidele kui kultuurkommunistidele.
Tema tugevusena esitletakse ühendamisvõimet. Aga keda või mida on ta üldse kunagi
ühendanud?

Klaveristi suurim puudus on väga napp kirjanike toetus. Allakirjutanutest kvalifitseerub
vaid ÜRO taustaga **Doris Kareva**. See on mõistetav. Kirjanikel pole klaverit tarvis
ja paljud neist kuulavad truualamlikult tänapäeva nürimeelset massikultuuri, eelkõige
räppi. Mina ei soovita mingil juhul räpparit Eesti presidendiks – see ei ole viisakas
ega sobi rahvusriigile.

Kirjanikuna soovitan üldrahvalikke presidendi valimisi. EKRE on seda aastakümneid
nõudnud: president peab tulema rahva tahtest, mitte eliidi kompromissist. Praegune
kord on ajale jalgu jäänud ja jätab rahva kõrvale. Kui see ei õnnestu, siis on tegemist
diktatuurilaadse olukorraga.

Diktatuuri tingimustes pakun kirjanikuna presidendiks **Lionel Messit**. Silmapaistva
ja armastatud jalgpallurina on ta ühendanud kogu maailma ja isegi inimkonna loomariigiga.
Ühendamine olevat ju klaveristi tugev külg – miks ta seda siis pole suutnud? Kas
klaver läks Ukraina sõja pöörises pooleks? Messi on veel globalistlikum kui klaverivabrik.
See näitab nomenklatuuri ettevõtmise küünilist absurdsust.

Oluline küsimus toimuva kontekstis on: miks globalism ei ühenda vaid killustab? 
Meil on globalistid võimul, aga üks rahva lõhestamise kampaania järgneb teisele.
Nad teevad seda meelega, sest midagi muud nad ei teegi. Tülgastav silmakirjalikkus
on see ühendamise jutt. Ühendame rahva, kelle oleme teadlikult ja kavakindlalt väljasuremiseni
viinud ja fragmentideks pihustanud.

Ka kultuurieliit kardab rahva häält. Selle asemel, et tugevdada demokraatiat otsevalimiste
kaudu, püütakse Kadriorg reserveerida omadele kaalikatele, tegelikult poolomadele,
suurem pool kuulub mõistagi külakurnajatele. See on nomenklatuuri viimane kramplik
tõmblus. Eesti rahvas väärib enamat. President olgu rahva poolt valitud, mitte eliidi
peale surutud. Ainult nii taastub usaldus riigi vastu.

Tore on muidugi see, et kultuurparasiidid ja oligarhid ei tunne ennast piisavalt
tugevalt, et oma kandidaadiga välja tulla, pole jõudu, pole piisavalt ei raha ega
vaimset kaalu. Nii aetakse kokku kunstlik kooslus, järjekordne globalistide kolhoos
ja ulutakse suu vahus kuu poole. Mõttetu ja piinlik jampsimine.

**( : ) kivisildnik**,

Sisepaguluses 23.07.2026

[Loe allikast edasi](https://uueduudised.ee/kirjanik-soovitab-lionel-messi-presidendiks/)