# Kaukaasia eestlased pidasid malaaria üheks põhjuseks liigset töökust

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/209243
- Published: 2026-07-20T08:43:00+03:00
- Author: RSS

Tänapäeval teavad ilmselt kõik, et malaariat levitavad sääsed, kuid sada ja enam
aastat tagasi uskusid Kaukaasiasse kolinud eestlased, et surmava haiguse taga on
hoopis niiske maapind, toored marjad või koguni liigne töökus.

Värske ajalooline ülevaade näitab, kuidas Musta mere äärde elama asunud Eesti asunikud
püüdsid uues ja võõras keskkonnas malaariaga toime tulla, toetudes nii kodu-Eestist
toodud ebausule kui ka tollastele teaduslikele arusaamadele.

Pildi pani kokku Eesti Rahva Muuseumi vanemteadur Aivar Jürgenson, kes uuris 19.
sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse asunike kirjavahetusi, memuaare ja tolleaegseid
ajaleheartikleid.

Kui Abhaasiasse 1880. aastatel Linda, Estonia, Salme ja Sulevi külad asutati, sai
malaariast õige pea uute elanike jaoks kõige surmavam vaenlane. Esialgu suri asundustes
ligi 16 protsenti elanikest ja malaariasse haigestus üle poole saabunud väljarändajatest.

Kuna teadus polnud sääskede ja malaaria seost veel avastanud, uskusid asunikud kehtivat
meditsiiniteooriat. Selle kohaselt immitses haigus mürgise auruna niiskest maapinnast
ja soodest. Seetõttu hakati maju ehitama vaiadele, et õhk pääseks põranda alt läbi
käima.

Lisaks asuti maapinna kuivatamiseks istutama eukalüptipuid ja soid kuivendama. Töö
kandis vilja, sest ühtlasi hävitati sellega sääskede paljunemispaigad, isegi kui
putukate rolli toona veel ei mõistetud.

Kirjeldustest koorus välja seegi, kuidas malaaria põrkus eestlaste rahvusliku uhkusega
ehk töökusega. Kuna varajased kolonistid pidasid kohalikke elanikke laiskadeks, 
arvasid nad alguses, et põhjamaine keha ei pea palavas kliimas tugevale rahmeldamisele
lihtsalt vastu ja jääb seetõttu haigeks. Alles hiljem mõisteti, et inimesi kurnab
hoopis malaaria ise. Lisaks märjale maapinnale ja liigsele töökusele nähti haiguse
taga ka toorete marjade söömist ja keetmata vett.

Malaaria raviks kasutatud võtetest joonistub välja värvikas segu rahvapärimusest
ja tollasest meditsiinist. Eestist võeti kaasa uskumus, et malaaria ehk halltõbi
on halli vanamehe kujuga vaim, keda peab eemale peletama või ehmatama. Nii püüdsid
asunikud end ravida näiteks koera kombel sealauda õlgedes püherdades või hoidsid
magades vasaku külje all surnuaialt korjatud ristitükke.

Kuigi arstid jagasid ametliku ravimina hiniini, pelgasid paljud asunikud selle kibedat
maitset ja uskusid ekslikult, et rohi on mürgine. Nii eelistas osa inimesi juua 
sümptomite leevendamiseks hoopis kohalikku veini.

Jürgenson kirjutab varajaste asunike katsumustest ajakirjas [Philological Researches](http://orcid.org/0000-0002-1551-3218%20).

**Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval
ca kell 8.25.**

[Loe allikast edasi](https://novaator.err.ee/1610078953/kaukaasia-eestlased-pidasid-malaaria-uheks-pohjuseks-liigset-tookust)

![]()