# Tühjadest merekarpidest said 470 miljoni aasta eest uued elupaigad

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/209235
- Published: 2026-07-22T09:47:00+03:00
- Author: RSS

![]()

Umbes 470 miljonit aastat tagasi hakati tühjade limuste kodade sisemust esimest 
korda kasutama elupaigana, osutab Tartu Ülikooli teadlaste juhtimisel valminud [uuring](https://www.nature.com/articles/s41598-026-62638-5).
Muutus tähistas uue ökoloogilise niši kujunemist ja mõjutas oluliselt tänapäevast
mereökosüsteemi.

Tänapäeva meredes ei jää tühjad karbid ja tigude kojad sageli kauaks asustamata.
Tihti on need kaetud kinnitunud selgrootutega, näiteks sammalloomade ja rõngussidega.
Uues rahvusvahelises uuringus aga selgus, et kambriumi ajastul, enam kui 500 miljonit
aastat tagasi, jäid sellised kodade sisemused veel täiesti asustamata. Ometi leidus
toona juba varjulistes õõnsustes elavaid organisme.

Uuringu autorid, kelle hulgas olid Tartu Ülikoolist Olev Vinn, Oive Tinn, Liisa 
Lang ja Mare Isakar, analüüsisid eri maailmajagude fossiile. Nad leidsid, et esimesed
varjatud elupaiku asustanud loomad ilmusid limuste kodadesse kesk-ordoviitsiumi 
perioodil ehk umbes 460 miljoni aasta eest. Kõigepealt asustati peajalgsete ehk 
nautiloidide suhteliselt suuri ja avaraid kodasid. Hiljem levisid väikesed elanikud
ka tigude ja karpide sisemusse.

Hilis-ordoviitsiumiks ehk umbes 450 miljonit aastat tagasi olid paljude kodade sisemused
juba tihedalt kaetud kinnitunud loomastikuga. Seal elasid veest hõljuvaid toiduosakesi
filtreerivad sammalloomad, käsijalgsed, käsnad, graptoliidid ja torukujulisi kodasid
ehitanud kornuliidid.

Kõik tühjad kojad ei pakkunud aga samasuguseid elutingimusi. Uuringus selgus, et
kuigi tigude, karpide ja peajalgsete kodades elanud kooslused olid liigilt üsna 
sarnased, mõjutas kodade kuju seda, kui arvukaks ja kui suureks organismid kasvasid.

Nautiloidide avarates kambrites liikus vesi paremini: see tõi loomadele hapnikku
ja toitu ning kandis ära ainevahetusjääke. Sestap leidub just neis kõige mitmekesisemaid
fossiilseid kooslusi. Tigude keerdunud ja kitsa avaga kodades oli veevahetus kehvem
ja seal kasvanud organismid olid enamasti väiksemad. Osa suuremat veevoolu vajavaid
loomarühmi puudus neist sootuks.

**Miks tekkis uus eluviis just ordoviitsiumi ajastul?**

Uue elupaiga kasutuselevõtt langes kokku ordoviitsiumi perioodi suure elurikkuse
kasvuga. Sel ajal mitmekesistusid merekooslused kiiresti. Samuti tekkis kinnituvaid
kõva skeletiga organisme varasemast märksa rohkem.

Uue elupaiga levikut soodustas mitu tegurit: röövloomade suurem surve, kinnitunud
organismide mitmekesisus ja limuste kodade arvukus. Kodade varjulised sisemused 
pakkusid loomadele kaitset ja vaba pinda kõvale pinnale kinnitumiseks. Tühja koja
sisemus kaitses õrnu filtreerijaid nii ärasöömise kui ka füüsiliste häiringute eest.

Tühjade kodade vanimad teadaolevad asukad on leitud Baltika aladelt. See võib tähendada,
et uus eluviis kujuneski esmalt siinsetes meredes. Uurijad rõhutavad siiski, et 
tulemus võib osalt tuleneda ka sellest, et Eesti ja teiste Baltika piirkondade kivistisi
on põhjalikult uuritud.

Ordoviitsiumi lõpuks leidus sarnaseid kooslusi juba Laurentias ehk praeguse Põhja-
Ameerika aladel, Lõuna-Hiinas ja Gondwana piirkonnas. Seetõttu käsitlevad autorid
tühjade kodade koloniseerimist üleilmse ökoloogilise tähisena.

Uuring aitab paremini mõista, kuidas on ökoloogilised uuendused kujundanud Maa elustiku
arengut. Isegi näiliselt tagasihoidlik muutus, nagu seda on tühjade kodade kasutuselevõtt
elupaigana, võis avaldada märkimisväärset mõju merepõhja ökosüsteemidele ja elurikkuse
suurenemisele sadade miljonite aastate eest.

Uuring avaldati ajakirjas [Scientific Reports](https://www.nature.com/articles/s41598-026-62638-5).

[Loe allikast edasi](https://novaator.err.ee/1610083153/tuhjadest-merekarpidest-said-470-miljoni-aasta-eest-uued-elupaigad)

![]()