# Pead tõstev ravimiresistentsus ohustab esmajoones lapsi

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/209231
- Published: 2026-07-22T11:27:00+03:00
- Author: RSS

![]()

Aastaks 2035 kaotavad mitmed n-ö viimase õlekõrre antibiootikumid laste raskete 
nakkushaiguste vastu oma toime, osutab uus [rahvusvaheline uuring](https://jamanetwork.com/journals/jamapediatrics/fullarticle/2851769).
Teatud superbakterite ravimiresistentsus võib seejuures tõusta üle 80 protsendi.

Meditsiin toimis aastakümneid teadmises, et kui esimesena proovitud ravim ei toimi,
leidub haiglakapis alati midagi tugevamat. Nüüd osutab uus uuring, et senine mõtteviis
enam ei toimi ja muutunud olukorras on ohus eeskätt kõige haavatavamad patsiendid
ehk väikelapsed. Arstid peavad nimelt üha sagedamini võitlema haigustekitajatega,
mille vastu puudub toimiv ravi.

Laste immuunsüsteem alles areneb ja väljakujunemata kaitsebarjäär muudab nad haigustekitajatele
eriti vastuvõtlikuks. Kriitilistes olukordades, näiteks veremürgistuse ehk sepsise
korral, on antibiootikumid väikese patsiendi ainus päästerõngas. Seetõttu tababki
ravimite toime kadumine kõige valusamalt just lastehaiglaid.

Olukorra seiramiseks kasutab Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) spetsiaalset AwaRe-
süsteemi. See jagab antibiootikumid kolme rühma: kättesaadavad (_access_) esmavaliku
ravimid, ettevaatlikku kasutust nõudvad (_watch_) teise valiku ravimid ja viimase
õlekõrre ehk reservravimid (_reserve_).

Seejuures valmistavad meditsiinile praegu kõige suuremat peavalu gramnegatiivsed
bakterid. Neid haigustekitajaid kaitseb topeltmembraan ja nad vahetavad omavahel
tõhusalt resistentsusgeene.

**Kahetised tulemused**

Uue uuringu autorid soovisid nüüd kaardistada antibiootikumiresistentsuse seisu 
üle maailma. Nad analüüsisid 82 riigi andmeid: kokku üle 100 000 laste bakteriproovi,
mis koguti aastatel 2004–2022. Eraldi tähelepanu pöörasid uurijad intensiivravi-
ja kirurgiapalatitest kogutud proovidele.

Saadud tulemused on kahetised. Ühest küljest püsib esmavaliku antibiootikumide toime
tänu teadlikkuse kasvule paljudes piirkondades samal tasemel või isegi paraneb. 
Samal ajal halveneb olukord teise ja kolmanda valiku ravimitega kiiresti. Uuringu
juhtivautori Yanhong Jessika Hu sõnul on mikroobide vastupanuvõime kasvanud eriti
kiiresti intensiivraviosakondades ja alla kahe-aastaste laste seas.

Töörühma matemaatiline mudel ennustab järgmiseks kümnendiks uusi ohte. Bakteri _Acinetobacter
baumannii_ vastupanuvõime karbapeneemidele ehk tugevatele reservantibiootikumidele
võib aastaks 2035 kerkida lausa 82 protsendini. Samuti prognoosib uuring klebsiellade
vastupanuvõime kasvu kuni 35 protsenti.

Resistentsed haigustekitajad ründavad eeskätt kõige raskemate diagnoosidega lapsi.
Kopsupõletikku ja sepsist põdevad lapsed vajavad haiglates sageli just teise rühma
kuuluvaid tugevamaid rohtusid. Mudeli arvutuste järgi küündib ravimiresistentsus
mõlema nakkuse korral kümnendi keskpaigaks ligi 80 protsendini. Lastearstide ravimivalik
aheneb seega iga aastaga.

**Nakkused riigipiire ei tunne**

Lisaks tulid analüüsist esile piirkondlikud erinevused. Jõukamates riikides vähenes
esmavaliku ravimite resistentsus varasemaga võrreldes tuntavalt. Samas püsib see
arengumaades endiselt väga suur. Uuringu kaasautori Joseph I. Harwelli sõnul kasvab
Kagu-Aasias ja Aafrikas vastupanuvõime kõigis antibiootikumikategooriates.

Vaesemates piirkondades halvendavad olukorda suur nakkuskoormus ja sageli puudulik
võime haiguste levikut ohjata. Ravimid on seal tihti vabalt kättesaadavad, mis soodustab
nende liigtarvitamist. Uurimisrühma liikme Penelope A. Bryanti hinnangul ohustab
nendes piirkondades leviv ravimiresistentsus üleilmastumise tõttu peagi kogu maailma
tervishoiusüsteemi, sest haigustekitajad riigipiire ei tunne.

Haiglates sageli kasutatavad laia toimega rohud soodustavad ka ise bakterite kohanemist.
Pidev kokkupuude ravimitega annab evolutsioonilise eelise haigustekitajatele, mis
suudavad toota antibiootikume lagundavaid ensüüme, näiteks beetalaktamaase.

Soodne pinnas selliste supermikroobide arenguks tekib intensiivraviosakondades, 
kus patsiendid viibivad pikka aega. Piltlikult öeldes on tegu võidurelvastumisega,
kus pidev vastasseis antibiootikumidega sunnib baktereid ellujäämise nimel uusi 
kaitsemehhanisme looma.

Uue uuringu autorid osutavad ise oma töö teaduslikele piirangutele. Analüüsitud 
andmestik ei esinda kogu elanikkonda, vaid sõltub uuringus osalenud haiglate valimist.
Lisaks eeldavad ennustusmudelid, et senised suundumused jätkuvad. See tähendab, 
et arvutused ei saa arvestada võimalikke tulevasi poliitilisi otsuseid, kiirdiagnostika
arengut ega uute vaktsiinide tulekut.

Uurijate sõnul peavad tervishoiusüsteemid musta stsenaariumi vältimiseks tegutsema
kohe. N-ö viimase õlekõrre ravimite toime säilitamine nõuab kogu maailma meditsiinikogukonnalt
ühist pingutust. Süsteemne järelevalve ja antibiootikumide kasutuse range jälgimine
aitavad järelejäänud ravimite toimet hoida. Kõige olulisem on seejuures parandada
tervishoiutingimusi arengumaades.

Teadustöö avaldati ajakirjas [JAMA Pediatrics](https://jamanetwork.com/journals/jamapediatrics/fullarticle/2851769).

[Loe allikast edasi](https://novaator.err.ee/1610083264/pead-tostev-ravimiresistentsus-ohustab-esmajoones-lapsi)

![]()