# Mitukümmend uut leidu aitavad selgitada ärevuse kujunemist

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/208844
- Published: 2026-07-21T09:26:00+03:00
- Author: RSS

![]()

Rahvusvaheline teadlasrühm analüüsis pea 700 000 Euroopa päritolu inimese geeniandmeid
ja tuvastas seni suurima arvu ärevussümptomite taga olevaid geneetilisi seoseid.
[Uuringu](https://www.nature.com/articles/s41562-026-02476-7) koostamisel osalesid
ka Tartu Ülikooli teadlased ja analüüsides kasutati Eesti geenivaramu andmeid.

Ärevushäired on maailmas kõige levinumad vaimse tervise mured ja nende esinemissagedus
kasvab. Uus uuring keskendus aga mitte niivõrd kliinilise diagnoosi olemasolule,
vaid ärevussümptomite raskusastmele. See võimaldas teadlastel uurida ärevust kogu
selle ulatuses, alates tavapärastest muretsemisest kuni tõsiste ärevushäireteni.

Uuringu kaasautori, neuropsühhiaatrilise genoomika kaasprofessori Kelli Lehto sõnul
aitab mõõdukas muretsemine märgata riske, teha paremaid otsuseid ja valmistuda väljakutseteks.“
Probleem tekib siis, kui mure ei ole enam ajutine külaline, vaid muutub püsivaks
ja vältimatuks kaaslaseks,” selgitas ta.

Tegu oli genoomiülese seoseuuringuga (GWAS), milles autorid võrdlesid 693 869 inimese
DNA-andmeid. Töörühma eesmärk oli leida geneetilisi erinevusi, mis on seotud tugevamate
ärevussümptomitega. Uuringu käigus leidsid nad genoomis 74 piirkonda, kus geneetilised
variatsioonid olid seotud ärevusega. Neist 39 piirkonda polnud varem kirjeldatud.

Teadlaste hinnangul aitab uuring vähendada mahajäämust ärevuse bioloogiliste ja 
geneetiliste põhjuste mõistmisel võrreldes teiste sagedaste vaimse tervise häiretega.
Autorite sõnul on eriti oluline mõista ärevuse riskitegureid ajal, mil ärevusprobleemid
sagenevad, eriti noorte täiskasvanute seas. Samuti loodavad nad, et tulemused innustavad
tegema uusi mahukaid uuringuid, mis aitavad paremini kaardistada ärevuse kujunemise
mehhanisme.

**Geneetiline risk ei tähenda ärevushäire väljakujunemist**

Analüüs tõi esile mitme geeni võimaliku osaluse ärevuse kujunemisel: sh närvirakkude
omavahelises suhtluses osalevate geenide _PCLO_ ja _SORCS3 _rolli. Paljud tuvastatud
geenid olid aktiivsed ajukoes ning seotud sünaptiliste protsesside ja närvisignaalide
edastamisega.

Uuring näitas, et levinud geneetilised variatsioonid selgitavad ligikaudu kuut protsenti
inimeste erinevustest ärevussümptomite raskusastmes. See viitab, et lisaks geneetikale
mängivad olulist osa keskkonnategurid, elukogemused ja nende koostoime geneetilise
eelsoodumusega.

Teadlased rõhutavad, kuidas geneetiline risk ei tähenda tingimata, et inimesel kujuneb
välja ärevushäire. Iga inimese risk kujuneb tema bioloogiliste, psühholoogiliste
ja sotsiaalsete tegurite koosmõjul. Samal ajal võib geneetiliste riskitegurite parem
mõistmine aidata tulevikus tuvastada inimesi, kes on keskkonnamõjude suhtes tundlikumad.
Lisaks toetab see ennetus- ja ravistrateegiate arendamist.

Uuringus hinnati ka inimeste geneetilist eelsoodumust ärevusele, koondades selle
üheks riskinäitajaks. Tulemused viitasid, et osa ärevusega seotud geneetilistest
mõjudest on ühised eri päritoluga rahvastikurühmades. Siiski on teadlaste hinnangul
vaja rohkem uuringuid ka Euroopa-väliste inimühiskondade kohta, et mõista paremini
rahvastikust tingitud riskitegureid.

Lisaks ilmnes uuringus märkimisväärseid geneetilisi seoseid ärevuse ning mitmete
vaimse ja füüsilise tervise probleemide vahel. Nende hulka kuulusid depressioon,
ärritunud soole sündroom, krooniline valu, südame isheemiatõbi, endometrioos ja 
migreen. Teadlaste sõnul peegeldavad sellised seosed vaimse ja füüsilise tervise
tihedat põimumist. Küll aga ei võimalda uuring veel öelda, kas üks seisund põhjustab
teist või milline on nende seoste täpne suund.

Eestist osalesid uuringus Tartu Ülikooli genoomika instituudi teadlased Kelli Lehto,
Kadri Kõiv, Kristi Krebs ja Lili Milani. Eesti panus põhines Eesti geenivaramu andmetel,
mis kuulusid 14 rahvusvahelist kohorti ühendavasse meta-analüüsi.

Muu hulgas kasutas töörühm viis aastat tagasi Eestis tehtud heaolu ja vaimse tervise
uuringu andmeid. Tänavu kevadest on geenidoonoritel võimalik osaleda selle jätkuuuringus,
mis aitab hinnata vaimse tervise ja heaolu muutusi ajas.

Uuring ilmus ajakirjas [Nature Human Behaviour](https://www.nature.com/articles/s41562-026-02476-7).

[Loe allikast edasi](https://novaator.err.ee/1610082145/mitukummend-uut-leidu-aitavad-selgitada-arevuse-kujunemist)

![]()