# Ligi 150 aastat kadunud seenesääsk ilmus taas välja

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/208432
- Published: 2026-07-20T08:43:00+03:00
- Author: RSS

![]()

Kui mõni putukas teadlaste pilgu alt ligi 150 aastaks kaob, tõdetakse enamasti, 
et liik on selles piirkonnas lõplikult hääbunud. Nüüd aga leidsid uurijad Saksamaalt
Baieri Alpidest haruldase seenesääse, keda kohati Kesk-Euroopas viimati 1877. aastal.

Eesti, Saksamaa ja Norra teadlased, kelle seas on ka Olavi Kurina Eesti Maaülikoolist,
uurisid Baieri Alpides vanasse metsa paigutatud putukapüüniste saaki. Kaasaegse 
DNA-analüüsi ja mikroskoopide abil tuvastasid nad neli pisikest putukat, kel pikkust
4,6 millimeetri ja kes kuuluvad liiki _Boletina kowarzi_. 

Tegu on niivõrd harvaesineva sääsega, et Kesk-Euroopast oligi temast siiani teada
vaid üksainus isend. Selle püüdis poolteist sajandit tagasi Saksamaalt Tüüringi 
piirkonnast toonane putukateadlane Ferdinand Kowarz. Sama putukas on tänapäevani
hoiul Peterburi zooloogiainstituudis. Liiki kohati eelmise sajandi lõpus ka Norras,
ent isegi seal ei ole viimaste aastakümnete intensiivsed putukaotsingud enam uusi
leide andnud. 

Miks on see leid teadusele nii märkimisväärne? Esiteks kuuluvad seenesääsed teadlaste
sõnul niinimetatud tumedate taksonite hulka. See tähendab elurühmi, mille tegelikku
liigirikkust planeedil tuntakse äärmiselt puudulikult ja kus avastamata liike on
tohutult palju. Näiteks hiljutine uuring väikesel alal Singapuris paljastas lausa
115 teadusele täiesti tundmatut seenesääse liiki. 

Teiseks toimib see 4,6 millimeetri pikkune putukas omamoodi väärtusliku põlismetsa
indikaatorina. Uued sääsed püüti Totengrabeni looduskaitseala iidsest metsatukast,
kus kasvavad kuni 450-aastased puud ja maas vedeleb ohtralt kõdunevat puitu. Tingimused
loovad suurepärase elukeskkonna puitu lagundavatele seentele, millest sääsed sõltuvad.

Uuringust koorus välja tõsiasi, et putukas suudab ellu jääda vaid sarnastes puutumatutes
põlismetsades, mida Kesk-Euroopas on metsamajanduse tõttu järele jäänud vaid üksikute
tukkadena.  

Leitud isendite abil said teadlased sääske esimest korda detailselt kirjeldada ning
kanda tema geeniandmed rahvusvahelisse andmebaasi. Geenijärjestuste kõrvutamine 
lähisugulastega näitas lausa 10- kuni 15-protsendilist lahknevust, mis kinnitab 
selgelt, et tegu on evolutsiooniliselt väga kaugele arenenud ja täiesti eraldiseisva
liigiga. 

Tulemused on avaldatud ajakirjas [Alpine Entomology](https://doi.org/10.3897/alpento.10.193623%20).

**Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval
ca kell 8.25.**

[Loe allikast edasi](https://novaator.err.ee/1610078944/ligi-150-aastat-kadunud-seenesaask-ilmus-taas-valja)

![]()