# KADRI PAAS ⟩ Valutu nakkus, mis muudab maailmapilti

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/208039
- Published: 2026-07-18T15:02:00+03:00
- Author: RSS

![]()

**Kas tehisintellekt edendab Vene propagandat? Hiljutiste uuringute järgi peavad
niisugused kahtlused paika, sest Venemaal on õnnestunud suuri keelemudeleid nakatada
oma valedega.**

Nüüdisaegses tehnoloogilises keskkonnas on propagandast saanud üks levinumaid inimeste
südamete ja meelte võitmise vahendeid. Valeinfost ja pooltõdedest on saanud pandeemia,
mis kujundab totalitaarsete riikide infosõda.

Venemaa kasutab sotsiaalmeediaplatvorme ja kogu meediat vaenuliku propaganda levitamiseks,
mille eesmärk on lääneriike polariseerida, destabiliseerida ja õõnestada nende pikaajalisi
demokraatlikke protsesse. Et suurendada pahatahtliku propaganda ulatust ja mõju,
ei ole see suunatud mitte ainult laialt, vaid seda esitatakse ka vähem räägitavates
keeltes.

## **Strateegiline relv**

Vene režiimi juht Vladimir Putin ütles juba 2017. aastal, et tehisintellekti (TI)
valdkonna liider hakkab maailma valitsema ja andis tõuke koostada strateegia Vene
tehisintellekti investeerimise ja arengu kohta. Pole ka ime, sest TI abil saab vaenulikku
ja lõhestavat info-psühholoogilist mõjutustegevust viljeleda kõige kiiremini ja 
säästlikumalt. Sisuliselt on nüüdisaegsed relvad sageli arvutid.

2019. aastal vastu võetud ja 2023. aastal uuendatud strateegia on seadnud sihi muuta
Venemaa 2030. aastaks juhtivaks TI-jõuks. Strateegia eesmärk on käsitleda TI-d arengu
vedurina ning see on määratlenud laiemad sihid: parandada kodanike elukvaliteeti,
tagada riiklik julgeolek ja suurendada majanduse konkurentsivõimet. Seejuures võrreldakse
TI-d uue tehnoloogilise võidurelvastumisega ja käsitletakse 21. sajandi riikliku
tugevuse sambana samamoodi nagu tuuma- või kosmosetehnoloogia võimekust.

Strateegia kohaselt püütakse TI abil parandada avalikke teenuseid: alates nutikamast
tervishoiust ja haridusest kuni tõhusama transpordi ja põllumajanduseni.

Arvestades, et Venemaa ründas 2022. aasta veebruaris mitmel rindel Ukrainat ja kogu
riik on aastaid toiminud sõjaaja režiimis, rakendatakse TI-d õigupoolest ainult 
sõjatööstuse ja -majanduse arendamiseks.

Seejuures on venelased tõesti saavutanud edu tehisaru kasutavate droonide ja sama
oluliste elektrooniliste sõjapidamisvahendite valmistamisel. Nagu ukrainlased suudavad
nad pidada ulatuslikku ja lausalist droonisõda. Selle poolest jäävad lääneriigid
mõlemast slaavi naabrist kaugele maha.

## **Valede võrgustik lääne vastu**

Ent niisama tähtis on Venemaale lääneriike igati hullutada ja lõhestada. Moskvas
peetakse propagandat vahendiks, millega võib saavutada info-psühholoogilist mõju.
Niisugune mõjutustegevus on aastakümneid olnud üks olulisemaid sõjapidamisviise.

Sel põhjusel loodi 2022. aasta aprillis valeinfovõrgustik Pravda, tuntud ka kui 
Portal Kombat. Selle avastas 2024. aasta veebruaris Prantsuse valitsusasutus Viginum,
mis jälgib välismaiseid valeinfokampaaniaid.

Viginum kinnitas Vene ettevõtte TigerWeb ja selle juhtide osalemist ulatuslikus 
teabe- ja propagandaveebisaitide võrgustiku loomises. Selle eesmärk on kujundada
Venemaal ja ka väljaspool selle piire Venemaa huvidele soodne teabekeskkond, mille
võrgustik „vastab välismaise digitaalse sekkumise kriteeriumidele“.

Viginumi andmetel haldab Pravda võrgustikku Krimmis asuv IT-ettevõte TigerWeb. TigerWeb
kuulub Jevgeni Ševtšenkole, Krimmis sündinud veebiarendajale, kes varem töötas Krimmi
nukuvalitsusele veebilehti loonud Krymtechnologii heaks.

Kremli valede levitamiseks sobivad kõik meetodid, mis ajavad vastast ehk läänt tervikuna
segadusse, ärevusse ja sunnivad kiirustades tegema otsuseid, mis ei pruugi olla 
lääneriikidele kasulikud.

Kui Venemaa sekkus tõendatult USA valimistesse, ei pidanud Kreml pelgalt kübersõda,
vaid see oli klassikaline info-psühholoogiline operatsioon, mis kasutas oma tahtmise
elluviimiseks infotehnoloogiat.

Venemaa paneb info-psühholoogilisele mõjutusele suurt rõhku ka Ukraina sõjas. Vene
erasektor on levitanud Ukrainasse sissetungi kohta valeteavet alates sõja algusest.
USA mõttekoja Freedom House 2023. aasta internetivabaduse raporti „Tehisintellekti
repressiivne jõud“ järgi matkis venelaste operatsioon «Doppelgänger» Saksa, Ameerika,
Itaalia, Briti ja Prantsuse meediaväljaandeid, et levitada Euroopa sanktsioonide
ja Ukraina pagulaste kohta valesid ja vandenõusid.

Teine Vene võrgustik Cyber Front Z tugines Telegramile, mille kaudu jagati kommentaatoritele
ülesandeid levitada teistel platvormidel päevas sadu postitusi, mis ründasid Putini
kriitikuid ja levitasid Ukraina-vastast propagandat.

Kuidas Pravda töötab? 2024. aasta märtsis avaldas faktikontrollimisega tegelev NewsGuard
põhjaliku aruande selle kohta, kuidas Kremli valed õõnestavad usaldust ja kujundavad
tehisaru tööriistade kaudu infohankijate vildakat maailmapilti.

Auditi järgi on kümme peamist tehisintellektitööriista levitanud Moskva desinformatsiooni,
korrates kolmandikul juhtudest Kremli-meelse Pravda valesid. Pravda võrgustik ei
tooda algupärast materjali, vaid toimib levitajana, koondades Vene riigimeedia, 
Kremli-meelsete mõjuagentide ning valitsusasutuste ja ametnike veebikodude sisu.

NewsGuard leidis, et Pravda võrgustik on levitanud üle 200 tõestatava valeväite.
Näiteks seda, et USA haldab Ukrainas salajasi biorelvalaboreid ja president Volodõmõr
Zelenskõi on kuritarvitanud USA sõjalist abi, et isiklikult rikastuda.

## **Valed jõuavad keelemudelitesse**

Pravda tungib valesid avaldades tehisaruandmetesse, et mõjutada TI-mudelite vastuseid.
Otsingutulemusi ja veebiroboteid Kremli-meelsete valedega üle ujutades moonutab 
võrgustik seda, kuidas suured keelemudelid uudiseid töötlevad ja esitavad.

Suured keelemudelid (ingl large language models ehk LLM) kasutavad suurte tekstikoguste
analüüsimiseks ja inimkeele nüansside õppimiseks masinõpet. Nad suudavad jäljendada
keelemustreid, teha ennustusi ja luua sisu, toetades juturoboteid ja sisuloometööriistu.
Erinevalt otsingumootorist, mis loetleb tulemusi, vastab keelemudel kasutaja päringutele
täislausetega.

Keelemudelid ei ole iseenesest midagi uut. Paljud ettevõtted on kasutanud neid selleks,
et parandada masinõpet ning algoritmide ja neurovõrgu arenedes keeletöötlust. Inimese
mõtlemist ja õppimist jäljendades võimaldavad neurovõrgustikud suurtel keelemudelitel
keelt mõista ja luua.

Mismoodi keelemudeleid treenitakse? Nendele ettesöödetavad andmed võivad hõlmata
teksti, raamatuid, artikleid, veebilehekülgi ja kõikvõimalikku muud digitaalset 
sisu. Mudelid analüüsivad neid, et õppida tundma andmetes sisalduvaid mustreid, 
grammatikat, konteksti ja kultuurinüansse.

Kreml on LLM-ide potentsiaali inforelvana ammugi ära tabanud. Tagajärg on tohutus
koguses üleilmsesse inforuumi paisatud Vene propagandat. American Sunlight Projecti
andmetel lisati ainuüksi 2024. aastal lääne tehisintellektisüsteemidesse 3,6 miljonit
artiklit. Säärane manipuleerimine on peen ja raskesti märgatav, ent mõjus.

NewsGuard katsetas kümmet tehisarumudelit: OpenAI ChatGPT-4o, You.com Smart Assistant,
xAI Grok, Inflection Pi, Mistral le Chat, Microsoft Copilot, Meta AI, Anthropic 
Claude, Google Gemini ja Perplexity. Robotitele söödeti ette 15 valet, mida levitasid
2022. aasta aprillist kuni 2025. aasta veebruarini 150 Pravda võrgustiku veebisaiti.

Alates 2024. aasta augustist on NewsGuardi igakuine tehisintellekti valeinfomonitor,
mis kontrollib vestlusrobotite kalduvust korrata vastustes valesid, teinud sageli
kindlaks, et robotid kordavad Pravda võrgustikust pärit valeinfot.

Võrgustik levitab valeväiteid kümnetes keeltes ja eri piirkondades, muutes need 
TI-mudelitele usutavamaks. Pravda võrgustiku 150 veebiküljest on umbes 40 venekeelsed
ja avaldavad sisu mõningatele Ukraina linnadele ja piirkondadele viitavate domeeninimede
all, nagu näiteks news-kiev.ru, kherson-news.ru ja donetsk-news.ru.

Ligikaudu 70 kodulehte on mõeldud Euroopale ja avaldavad näiteks inglis-, prantsus-,
tšehhi-, iiri- ja soomekeelset sisu. Umbes 30 veebikülje siht on Aafrika, Vaikse
ookeani piirkond, Lähis-Ida, Põhja-Ameerika, Kaukaasia ja Aasia riigid. Ülejäänud
küljed on jaotatud teemade kaupa, kandes nimesid, nagu nato.news-pravda.com, trump.
news-pravda.com ja macron.news-pravda.com.

Nagu öeldud, NewsGuard leidis, et kümne suurima TI-ettevõtte hallatavad vestlusrobotid
on päringutele vastates kolmandikul juhtudest korranud Kremli valeinfot.

NewsGuardi järeldused toetuvad American Sunlight Projecti 2024. aasta veebruaris
avaldatud uuringule «Vene-meelne sisuvõrgustik ennustab infooperatsioonide automatiseeritud
tulevikku», mille järgi Pravda loodigi selleks, et manipuleerida TI-mudelitega, 
mitte reklaami müügiks ja raha teenimiseks.

Nimelt on veebianalüüsiettevõtte SimilarWeb andmetel võrgustikku kuuluval ingliskeelsel
saidil pravda-en.com keskmiselt ainult 955 unikaalset kasutajat kuus. Võrgustiku
teisel lehel, nato.news-pravda.com on SimilarWebi andmetel keskmiselt 1006 unikaalset
kasutajat kuus. Võrdluseks, Vene riikliku uudistekanali Russia Today veebiküljel
rt.com on hinnanguliselt 14,4 miljonit igakuist kasutajat.

American Sunlight Projecti 2025. aasta aruandest selgub, et Pravda võrgustikuga 
seotud 67 Telegrami kanalil on ainult 43 jälgijat ja Pravda X-i kontol 23 jälgijat.
Selle asemel et tekitada oma sisule sotsiaalmeedias loomulik levi nagu tavapärased
ajakirjandusväljaanded, on Pravda keskendunud otsingutulemuste ja veebirobotite 
üleujutamisele oma valedega. American Sunlight Projecti andmeil avaldab võrgustik
keskmiselt üle 20 000 artikli 48 tunni jooksul ehk ligikaudu 3,6 miljonit artiklit
aastas.

Viginumi hinnangul on Pravdal õnnestunud suuri keelemudeleid hullutada Kremli narratiivide
automaatse levitamise tõttu. Portal Kombati võrgustik on võimendanud sisu CopyCopilt,
Venemaaga seotud mõjutusvõrgustikust, mis on tuntud selle poolest, et kasutab oma
infooperatsioonidele sisu loomiseks tehisarumudeleid.

## **Tehisaruga loodud propaganda on veenev**

Pravda ei ole paraku ainus Kremli valede levitamise võrgustik, mis on just selleks
loodud. 2023. aasta detsembris BBC-s avaldatud ja koostöös USA Clemsoni ülikooliga
valminud raportist on selgunud, et nn uudisteveeb dcweekly.org oli osa Venemaa juhitud
mõjutusoperatsioonist, mille eesmärk oli külvata valesid eeskätt USA inforuumi.

Veebileht oli osa laiemast võrgustikust, mis levitas sotsiaalmeedia ja mitmesuguste
mitteläänelike meediakanalite kaudu Kremli-meelseid ja Ukraina-vastaseid narratiive
muu hulgas Lääne-Aafrikas, Egiptuses, Türgis ja Indias.

Veebileht dcweekly.org oli loodud standardse professionaalse avaldamismalli, täielikult
väljamõeldud ajakirjanike ja pidevalt uuendatava sisu abil. Suurem osa sisust oli
võetud teistest meediaväljaannetest või olid mujalt pärit materjalid TI abil ümber
kirjutatud. Internetiotsingu või sotsiaalmeediapostituse kaudu DC Weeklyle sattunud
juhukasutajale tundus see lehekülg ilmselt veenev ja usutav.

DC Weekly oli seotud vähemalt tosina hoolikalt koostatud ja väljamõeldud narratiivi
eduka levitamisega. Need käsitlesid peamiselt Ukraina korruptsiooni. Neist mitut
lugu levitati laialdaselt, sealhulgas valet, et Ukraina president Zelenskõi on ostnud
mitu luksusjahti. Seda valet jagasid sotsiaalmeedias kümned tuhanded inimesed, sealhulgas
osa USA kongressi liikmeid.

Autentse ja veenva mulje jätmiseks varastas veebileht pidevalt teiste, autoriteetsete
allikate sisu ja sidus selle väljamõeldistega. Mõningates TI loodud DC Weekly artiklites
olid alles isegi mudeli jäetud märkmed, mis paljastasid lugude ümberkirjutamiseks
esitatud küsimuste elemente, nagu näiteks «Pange tähele: artikkel kritiseerib USA
seisukohta Ukraina sõja toetamise kohta ja kasutab USA valitsuse, NATO või USA poliitikute
suhtes küünilist tooni» või «Pange tähele: ülaltoodud artikkel on esitatud konteksti
põhjal, mis soosib vabariiklasi ja Trumpi, samal ajal kui demokraate ja Bidenit 
on kujutatud negatiivses valguses».

Arvestades, et tehisintellekt aitas veebilehel suurendada artiklite hulka ja ulatust,
uurisid teadlased sedagi, kas TI-tööriistade kasutamine on mõne teema puhul mõjutanud
propaganda tõhusust. Selleks valiti Venemaa täiemahulisele sissetungile Ukrainasse
keskendunud artiklid. Neid lasti lugeda ühtekokku 880 täiskasvanud ameeriklasel,
kes olid valitud, järgides vanuselist, soolist ja poliitiliste eelistuste tasakaalu.

Uuringu järgi tundus propaganda lugejatele veenvana olenemata sellest, kas see pärines
TI kasutuselevõtule eelnenud või järgnevast ajavahemikust. Õigupoolest selgus, et
TI-tööriistade abil saab pidada pealtnäha professionaalset veebipõhist uudisteväljaannet.
TI võimaldas toota leheküljel rohkem ja ulatuslikumat sisu ning lugejad pidasid 
seda niisama usaldusväärseks ja veenvaks kui inimeste loodud ajakirjandust.

Samasugusele järeldusele jõudsid 2024. aastal teadusajakirjas PNAS Nexus avaldatud
uuringuga ka Stanfordi ülikooli inimkeskse tehisintellekti instituudi (HAI) teadlased,
kes kontrollisid tehisaruga loodud libauudiste veenvust üle 8200 katsejänese peal.
Uuringu järgi saab tehisintellekti abil luua propagandaartikleid vähima pingutuse
ja kuluga ning need materjalid on köitvad ja usutavad väga paljudele.

**Kadri Paas** (1982) on ajakirjanik ja infojulgeoleku asjatundja. 2021. aastal 
kaitsnud sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituudis magistritöö «Eesti riikliku
julgeoleku kommunikatsiooni võimalused vaenulike inforünnakute mõju leevendamiseks
infosõjas».

_Artikkel on ilmunud Horisondi 2026. aasta kolmandas numbris._

[Loe allikat](https://pmo.ee/8510840)