# Muistse Egiptuse printsessid osutusid osavateks sõdalasteks - Link: https://kihulane.eu/arhiiv/207728 - Published: 2026-07-17T13:07:00+03:00 - Author: RSS Vana-Egiptuse printsesside luustike juurest on leitud muude hauapanuste seas relvi. Uus bioarheoloogiline [uuring](https://www.frontiersin.org/journals/environmental-archaeology/articles/10.3389/fearc.2026.1844402/full#h1) osutab, et kõrgest soost naised oskasid neid vilunult käsitseda. Leid lükkab ümber ammuse oletuse, nagu oleks olnud muistsete kuningapere naiste roll õukonnas vaid passiivne. Ajakirjas [Frontiers in Environmental Archaeology](https://www.frontiersin.org/journals/environmental-archaeology/articles/10.3389/fearc.2026.1844402/full#h1) ilmunud töö tõi esile, et kuninglike ülikute luudel leiab märke tugevast füüsilisest koormusest. Nende käsivarte silmapaistvalt paksenenud lihaskinnituskohad ja kulumisjäljed osutavad relvade pidevale käsitsemisele. Vana-Egiptuse kuningannade kehaehitust vormis ilmselt aastatepikkune ning tõenäoliselt olid vibulaskmine ja võitluskunstid osa nende argielust. Keskmise riigi hilisperioodil (1850–1700 e.m.a) maeti Dahshuri püramiidikompleksi mitu kuningliku pere liiget. Teiste seas leidsid seal viimse puhkepaiga kuningas Hor ning printsessid Ita, Khenmet, Itaweret ja Noub-Hotep. Arheoloogid leidsid printsesside haudadest rikkalikult panuseid. Neist märkimisväärsemad on viske- ja lähivõitlusrelvad, näiteks vibud, nooled ja pistodad. Ajaloolased pidasid neid esemeid aastakümneid pelgalt sümboolse rolliga hauataguseks varaks. Nüüd vaatasid Egiptuse ja Ühendkuningriigi teadlased vanad leiud koos luustikega uuesti üle. Nende analüüsis ilmnesid õukonnadaamide skelettidel märgid sitkusest ja sihipärasest kehalisest ettevalmistusest. Nähtus, et naised hoidsid ilmselt relvi raudses haardes ja valdasid vilunult vibulaskmise tehnikat. Sellega kaasnenud tugev lihastöö muutis nende luude kuju ja struktuuri. **Sada aastat oodanud avastus** Prantsuse arheoloog Jacques de Morgan kaevas uuritud säilmed välja juba 19. sajandi lõpus. Pärast põgusat esmaanalüüsi pakkisid toonased uurijad luustikud lihtsatesse puitkastidesse ja saatsid pealinna. Nii seisid kuninglikud säilmed enam kui sada aastat unustatuna Kairo Egiptuse muuseumi keldris. Hiljuti leidsid teadlased tolmused kastid muuseumihoidlast taas üles ja võtsid appi tänapäevased bioarheoloogia meetodid. Nende kasutatud nüüdisaegne osteobiograafia võimaldab piltlikult öeldes lugeda inimese elulugu tema luudelt. Luustiku koormusjäljed peegeldavad nii lapsepõlve toitumist, läbipõetud haigusi kui ka igapäevaseid harjumusi. Kõik see kokku maalib iga inimese minevikust väga üksikasjaliku pildi. Muu hulgas  kummutasidki anatoomilised analüüsid ammuse müüdi aadlinaistest kui n-ö iluasjadest. Uurijate sõnul kannavad printsesside käeluud jälgi korduvatest ja ränka pingutust nõudnud liigutustest. Paljude naiste rangluudel ja küünarvartel on mõlema kehapoole lihaskinnitused silmapaistvalt paksenneud. Tugevamini arenenud paremad käed viitavad seejuures, et sellega hoiti raskeid relvi ja vinnastati jäika vibunööri. Luude ehitus viitab otseselt aktiivsele ja liikuvale eluviisile. Niisugusi silmnähtavaid muutusi tuvastas töörühm mitmel printsessil. Näiteks olid printsess Noub-Hotepi kämblaluud pideva koormuse tõttu lausa kaardunud, ehkki ta ei põdenud teadaolevalt ühtegi haigust. Uurijate sõnul sobib biomehaaniline muutus hästi kokku Noub-Hotepi hauast leitud pikkade nooltega. Printsess Ita käeluud reetsid aga märke tugevast haardest, viidates meisterlikule pistodakäsitsemisele. ![]() Analüüsis ilmnesid õukonnadaamide skelettidel märgid sitkusest ja sihipärasest kehalisest ettevalmistusest. Autor/allikas: Hashesh et al., Front. Environ. Archaeol., 2026. **Luustike pealuud on puudu** Uued leiud avardavad oluliselt senist arusaama Vana-Egiptuse soorollidest. Mainekas positsioon ega õukonnaelu ei takistanud printsessidel olemast kehaliselt aktiivne. Vastupidi, kuningriigi kaitse või vähemalt selle rituaalne etendamine nõudis kõrgklassi naistelt pühendumist ja järjepidevat relvade käsitsemise treeningut. Uurijate sõnul käisid sõjakunst ja rituaalsed kohustused toona käsikäes. Samas näitavad luustikud, et rasketest tervisemuredest ei pääsenud ka kuninglik pere. Luustike põhjal otsustades kannatasid nii printsessid kui ka kuningas Hor lapsepõlves ainevahetushäirete ehk metaboolse stressi all. See jättis püsivad jäljed nende kolpadele ja pikkadele toruluudele. Lisaks oli näha, et neist mitmed olid elu jooksul rängalt kukkunud. Näiteks leidsid teadlased printsess Itawereti roietelt hästi paranenud murrud, mis viitavad kõrgelt kukkumisele või tugevale hoobile rindu. Sarnaseid vigastusi oli näha ka kuningas Horil. Kuna aga märgid tüsistustest puuduvad, viitab see uurijate sõnul, et ülikud said tollal haruldast ja silmapaistvalt head arstiabi. Põnevatest avastustest hoolimata varjutab uurijate tööd materjali puudulikkus: Dahshuri luustikel pole pealuid. Need eraldati ülejäänud luustikust juba eelmise sajandi alguses ja viidi Kairo meditsiinikooli anatoomiamuuseumisse. Seetõttu pole võimalik säilmeid tervikuna praegu hinnata ja järeldused tuginevad vaid keldrist leitud luudele. Tulevikus loodavad arheoloogid pöörata luid analüüsides uue lehekülje kuningliku suguvõsa saladuste uurimises. Näiteks paljastaks vana-DNA ja isotoopide analüüs täpsemalt õukondlaste päritolu ja omavahelised sugulussidemed. Praegu ootavad autorid laborianalüüside alustamiseks Egiptuse turismi- ja muinsusasjade ministeeriumi ametlikku luba. [Loe allikast edasi](https://novaator.err.ee/1610079859/muistse-egiptuse-printsessid-osutusid-osavateks-sodalasteks) ![]()