# TÜ tudengi loodud süsteem jahib vastase droonijuhte

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/207316
- Published: 2026-07-16T11:02:00+03:00
- Author: RSS

Kui droone endid võimaldab tehnoloogia juba nii tuvastada kui ka segada, siis droonipilootide
leidmine on keerulisem. Tartu Ülikooli tudeng pakkus nüüd oma [bakalaureusetöös](https://thesis.cs.ut.ee/f9177365-61c8-4706-824d-28ad3b898894)
välja võimaluse, kuidas enda drooniga lennult andmeid kogudes vastase droonijuht
üles leida.

“Minu hinnangul on droonid sõjalises kontekstis küllaltki nn kuluvahend,” ütleb 
Tartu Ülikooli värske bakalaureus Alan Erik Kasuk. Teisisõnu kulub droone lahinguväljal
palju, sest Ukraina sõja näitel on juba palju erinevaid lahendusi, kuidas neid tuvastada,
segada ja tõrjuda.

“Minu hinnangul on droonid sõjalises kontekstis küllaltki nn kuluvahend.”

Tarbeesemena kuluvatest droonidest märksa väärtuslikum on Kasuki sõnul neid juhtiv
inimene ehk droonipiloot. Piltlikult öeldes droon ilma juhita ei lenda. Eriti väiksematel
ründedroonidel peab juhtimispunkt olema aga masinale endale enamasti küllaltki lähedal.“
Kui juhtimispunkti ei ole, pole võimalik droonidega selliseid lähedasi operatsioone
sooritada,” selgitab Kasuk.

Oma lõputöös pakkus ta nüüd välja tarkvararaadiol põhineva süsteemi, mis võimaldab
mehitamata õhusõiduki abil raadiosaatjaid reaalajas positsioneerida. Ta katsetas
oma lahenduse töökindlust nii auto kui ka drooni pardal. “Lõppkatsetus näitas, et
süsteem töötab, kuid lõputöö käigus valminud seade ei ole veel praegusel kujul kasutuskõlblik,”
tõdeb Kasuk.

**Kust tuleb signaal?**

Alan Erik Kasuki loodud droonipuldi tuvastamise süsteem kasutab tarkvararaadio tehnoloogiat.
Viimane ei erine tavalisest raadiost pealtnäha kuigivõrd, ent võimaldab signaali
tarkvara tasandil rohkem töödelda ja filtreerida. Seetõttu on tarkvararaadiot kergem
vastavalt vajadusele ümberprogrammeerida. “Tehnoloogia mu lahenduse juures pole 
midagi väga uudset. Pigem on mingil määral uus selle kasutusviis ja minu pakutud
väike kulu,” selgitab Kasuk.

“Tehnoloogia mu lahenduse juures pole midagi väga uudset. Pigem on mingil määral
uus selle kasutusviis ja minu pakutud väike kulu.”

Täpsemalt paneb tema pakutud lahendus vaenlase droonijuhi puldi ehk raadiosaatja
asukoha paika selle kiiratava signaali järgi. Selleks kasutab Kasuki lahendus faasimeetodit
ehk jälgib, mis nurga alt raadiosaatja signaal kohale jõuab. “Kasutan oma töös kahte
antenni. Kui signaal jõuab antennidesse veidi erineval ajal, on selle põhjal võimalik
välja arvutada nurk, kust signaal tuleb,” täpsustab ta.

Oma töös kinnitas Kasuk droonipulte tuvastva seadme omakorda drooni külge. “See 
võimaldab liigutada seadet eri punktide vahel ja koguda nurki erinevatest asukohtadest,”
põhjendab ta. Eri punktidest kogutud info tähendab, et droonipuldi asukoht saab 
selgeks suundade ehk asimuutide lõikumist vaadates: signaali asimuutide lõikumispunktide
põhjal arvutatakse puldi kõige tõenäolisem paiknemiskoht.

![]()

Alan Erik Kasuki loodud droonipuldi tuvastamise süsteem kasutab tarkvararaadio tehnoloogiat.
Autor/allikas: Erakogu

**Tudengitööd kui riigikaitse võimalus**

Lõputöö osana katsetas Alan Erik Kasuk enda valmistatud lahenduse töökindlust. Esimestel
katsetustel kinnitas ta seadme auto külge ja üritas autoga sõites droonipulti üles
leida. “Kogusin andmeid puldi kohta, mis asus auto liikumissuunast kõrval,” täpsustab
ta.

Töös kirjeldatud lõppkatsetusel kinnitas ta seadme juba drooni külge. Sel korral
kasutas ta päris droonipilooti ja lasi enda droonil teha andmete kogumiseks erinevatel
viisidel mitu testlendu. Kuigi süsteem suutis pulti kaardil ligikaudselt positsioneerida,
jääb see Kasuki sõnul esialgu pigem idee teostuse (_proof of concept_) tasandile.“
Statistilise analüüsi põhjal on näha, et andmed on väga laiali. Mingisugust kindlat
tulemust, mis ütleks, et sellega saab täpselt positsioneerida, ei ole,” selgitab
ta.

“Aeg näitab, kas selliseid süsteeme tuleb laialdaselt kasutusele või mitte.”

Teisisõnu vajaks lahendus enne tegelikku kasutuselevõttu üksjagu arendustööd. Eeskätt
tuleb drooni liikumist arvestades standardiseerida viisi, kuidas arvutab seade liikumissuunda
ja võtab sealt arvutatud nurki. Teisalt ootavad ületamist füüsikalised piirangud.“
Näiteks riistvara enda temperatuur ja igasugused elektromagnetilised interferentsid
mängivad arvutatud nurga väärtustes suurt rolli,” osutab Kasuk.

Ta ise jääb skeptiliseks, et täpselt sellisena loodud süsteemidel on sõjanduses 
tulevikku. Samas näeb ta, et riigikaitse ettevõtted mõtlevad sellele suunale ja 
mingil määral võib see Ukrainas juba kasutusel olla. “Süsteemi plussid on just kulutõhusus
ja lihtsus, aga sel on ka väga palju miinuseid. Aeg näitab, kas selliseid süsteeme
tuleb laialdaselt kasutusele või mitte,” arutleb ta.

Kuigi tema enda bakalaureusetöö valmis isiklikust huvist ja eraalgatusena, annavad
tudengitööd Kasuki sõnul riigile ja eraettevõtetele võimaluse vastata lahendamist
vajavatele küsimustele. “Tudengid on siinkohal ressurss. See on sümbioos, kus asutused
saavad uurida huvitavat teemat ja tudeng saab samal teemal oma lõputöö sooritatud,”
soovitab ta.

_Alan Erik Kasuk kaitses informaatika õppekaval [bakalaureusetöö](https://thesis.cs.ut.ee/f9177365-61c8-4706-824d-28ad3b898894)“
Tarkvararaadiopõhine raadiosaatjate positsioneerimise süsteem mehitamata õhusõidukile”
Tartu Ülikoolis. Tööd juhendas informaatika didaktika lektor Reelika Suviste._

[Loe allikast edasi](https://novaator.err.ee/1610078728/tu-tudengi-loodud-susteem-jahib-vastase-droonijuhte)

![]()