# Digimeedia võib muuta inimeste valmisolekut vaimseks pingutuseks

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/207312
- Published: 2026-07-16T11:39:00+03:00
- Author: RSS

Sageli arutletakse, kas digimeedia kahjustab inimeste mõtlemisvõimet. Tartu Ülikooli
kaasprofessor Jaan Aru osalusel valminud [uuring](https://www.nature.com/articles/s41562-026-02500-w)
pakub nüüd, et digikeskkonnad võivad muuta peamiselt seda, kui väärtuslikuks inimene
vaimset pingutust peab.

Teadlaste sõnul on paljud digiplatvormid kujundatud nii, et need pakuvad võimalikult
vähese pingutuse eest kiiret tasu. Lõputu uudisvoog, algoritmide soovitatud sisu
ja pidevad teavitused võivad aja jooksul kujundada harjumusi, mis muudavad vaimselt
nõudlikud tegevused subjektiivselt vähem ahvatlevaks. Näiteks võib inimene tunda
vähem soovi õppimida, süvenenult lugeda või keerukaid probleeme lahendada.

“Artikli keskne idee on see, et pidev kokkupuude kiire ja vähese pingutusega saadavate
hüvedega võib muuta seda, kui väärtuslikuna meie aju vaimset tegevust tajub,” selgitas
TÜ arvutiteaduse instituudi arvutusliku neuroteaduse ja tehisintellekti kaasprofessor
Jaan Aru. Muutuse tulemusena võivad inimesed hakata eelistama tegevusi, mis pakuvad
kohest rahuldust. Seda isegi juhul, kui pikaajaliselt oleks kasulikum pühenduda 
keerulisemale ülesandele.

Teadlased nimetavad niisugust protsessi pingutuse ümberkalibreerimiseks (ingl _effort
recalibration_). Selle järgi ei pruugi väheneda inimese keskendumisvõime, vaid muutub
tema sisemine hinnang sellele, kui palju tasub millegi nimel vaimselt pingutada.

**Õppimine vajab aega ja pingutust**

Autorid kirjeldavad oma artiklis, et inimene teeb pidevalt erinevate tegevuste vahel
valikuid, hinnates nende eeldatavat kasu ja nõutavat süvenemist. Kui digikeskkonnad
pakuvad kiiresti ja vähese vaevaga uusi stiimuleid, võib see hakata mõjutama inimeste
hinnangut pingutusele.

Selle tulemusena võib väheneda valmisolek püsida pikemat aega tegevuste juures, 
mille tulemused saabuvad aeglasemalt, kuid mille kaudu kujunevad sügavad teadmised
ja oskused. Näiteks koolis toimuv õppimine vajab teadmiste ülesehitamist pika aja
vältel. Just selline protsess ongi aga ohustatud, kui õppija aju on harjunud saama
kiireid infoampse.

Artikli autorid seovad selle nähtuse kahe õppimise seisukohalt olulise strateegiaga.
Üks neist on uue info otsimine ja erinevate võimaluste uurimine, teine aga pikaajaline
süvenemine ning olemasolevate teadmiste arendamine.

Mõlemad strateegiad on vajalikud, kuid keerukate oskuste omandamine eeldab lõpuks
pikemat keskendumist ühele tegevusele. Teadlaste hinnangul võib digikeskkondade 
kasutamine tuua kaasa olukorra, kus inimene hakkab eelistama pidevat uudsuse otsimist
ning süvenemine muutub keerulisemaks.

**Laborikatsed pole päriselu**

Artiklis pakutakse välja uus teaduslik raamistik, mis aitab seniseid vastuolulisi
uurimistulemusi paremini selgitada. Jaan Aru sõnul on küsimus selles, millal ja 
mille nimel on inimene valmis vaimselt pingutama. “Üks keskne vaidluspunkt digimeedia
mõju kohta on olnud järgnev: kui digimeedial on negatiivne mõju, siis miks me ei
näe seda eriti katsetes, kus uuritakse tähelepanu või mälu?” arutleb ta.

Tema ja kaasautorite pakutud teooria aitab seda selgitada: laboritingimustes suudavad
inimesed tähelepanu hästi hoida. “Digimeedia ei mõjuta  niivõrd lühikeste testide
täitmist, vaid just pikka keskendumist vajavate tegevuste sooritamist. Just seda
mehhanismi soovime tulevikus põhjalikumalt uurida,” sõnas Aru.

Töörühm leiab, et edaspidi tuleks vähem keskenduda küsimusele, kas digimeedia kahjustab
vaimseid võimeid. Rohkem tuleks küsida, kuidas see mõjutab inimeste valmisolekut
suunata vaimne pingutus õppimisse, töösse ja teistesse pikaajalist keskendumist 
nõudvatesse tegevustesse.

Uurijad kutsuvad üles seda hüpoteesi kontrollima katsetuslikes, neurobioloogilistes
ja pikaajalistes uuringutes. Nii on võimalik paremini mõista, kuidas kujundavad 
digikeskkonnad inimeste õppimis- ja keskendumisharjumusi.

![]()

Jaan Aru ettekannet pidamas. Autor/allikas: Liis Reiman

Uuring ilmus ajakirjas [Nature Human Behaviour](https://www.nature.com/articles/s41562-026-02500-w).

[Loe allikast edasi](https://novaator.err.ee/1610078755/digimeedia-voib-muuta-inimeste-valmisolekut-vaimseks-pingutuseks)

![]()