# Pidžaama külmkappi ja teised nipid: kuidas palavaga toime tulla - Link: https://kihulane.eu/arhiiv/207296 - Published: 2026-07-16T15:02:55+03:00 - Author: RSS ![Lapsed mängimas kuumalaine ajal 2023. aasta juulis Stavros Niarchose fondi kultuurikeskuse purskaevus Ateenas. Üle 60 000 inimesele mõjus kuumus aga surmavalt.]() **Sotsiaalmeedias soovitatakse leevenduse saamiseks oma pidžaama sügavkülma panna. See on vaid üks paljudest nippidest, mis levivad ajal, mil Euroopat ja Eestit vaevab järjekordne kuumalaine. Aga kas sellest ka tegelikult kasu on?** Nädalalõpp tõotab tulla palav. Temperatuur tõuseb 28 kraadini ja leebemat, 24-kraadist ilma on oodata alles pühapäeval. Lõuna-eurooplastele, kes on harjunud 40-kraadise suvekuumusega, ei pruugi see tunduda ekstreemne. Kuid tuleb meeles pidada, et näiteks Ühendkuningriigis on konditsioneer vaid viiel kuni seitsmel protsendil kodudest. Ka meie majad on ehitatud sooja hoidma ning meil ei ole võimalust keset päeva siestat pidada. Lähimate päevade öödeks ennustatakse temperatuuri langemist 18 kraadi kanti. Meteoroloogid nimetavad ööd troopiliseks siis, kui temperatuur ei lange kordagi alla 20 kraadi. See piir pole juhuslik. Kui õhk ei jahtu, ei saa ka inimese organism puhata. Päeval kogunenud kuumus jääb kehasse ning järgmine palav päev algab juba kõrgema kehatemperatuuriga. Teadlased nimetavad seda kumulatiivseks kuumakoormuseks – lihtsamalt öeldes kuhjub kuumus päev-päevalt organismi, sest keha ei jõua end enam maha jahutada. ## Öine palavus on eriti ohtlik «Öist kuumust alahinnatakse sageli, kuid see võib olla eriti ohtlik, sest inimesed on tavaliselt kodus ja neil ei pruugi olla ligipääsu jahedatele, konditsioneeritud ruumidele,» selgitab Maailma Ressursside Instituudi andmeteadlane Ruth Engle. «Me räägime sageli kumulatiivsest kuumakoormusest – mida kauem on inimene kuumuse käes, seda suurem on mõju tema tervisele. Kui kodud jäävad ööseks kuumaks, kaotavad inimesed võimaluse päevasest palavusest taastuda, mis suurendab riske, eriti eakate ja krooniliste haigustega inimeste jaoks,» lisas Engle. Uuringud on näidanud, et kõrged öised temperatuurid on seotud suurenenud suremusega. Ühendkuningriigi ilmateenistus hoiatab, et kliimamuutuste tõttu on tõenäosus kogeda juulis kolme järjestikust troopilist ööd märkimisväärselt kasvanud. Ka päevased temperatuurid muutuvad murettekitavaks isegi põhjapoolsemates piirkondades. Näiteks Leedsist sai hiljuti esimene Ühendkuningriigi linn, mis käivitas «jahedate ruumide» (Cool Space) kava ning avas üle linna 39 keskust, raamatukogu ja vabaajakeskust, et aidata elanikel kuumusega toime tulla. See sarnaneb kliimavarjupaikade võrgustikule, mis on viimastel aastatel tekkinud Hispaanias, kus pakutakse haavatavatele elanikele ligipääsu jahutusele ja veele. ## **Kas menukas TikToki nipp töötab?** Võtan külmunud riided sügavkülmast ja panen selga. Tunne on veider, kuid värskendav. See tunne ei kesta aga kaua ning peagi on jälle palav olla. See on nagu padja teise poole keeramine öösel: sind tabab kerge jahedus, mis kaob kiiresti. Kangas hoiab endas väga vähe soojusenergiat võrreldes sinu kehaga, mis tähendab, et see soojeneb toatemperatuurini vaid mõne minutiga. Aga kuidas saavad eurooplased tegelikult ilma konditsioneeri abita jahedust hoida? ## **Kolm pikaajalist lahendust, mis päriselt aitavad** Kuigi valitsuste ametlikud soovitused keskenduvad lühiajalistele lahendustele – väldi päikest, kasuta päikesekaitsekreemi, piira füüsilist aktiivsust, kanna avaraid ja heledaid riideid ning piserda nahale jahedat vett –, on olemas ka pikaajalisemaid ja tõhusamaid meetodeid oma kodu jahutamiseks. **1. Jahutavad katused: kas peaksid oma maja valgeks värvima?** Uuring, mis avaldati 2024. aastal teadusajakirjas Nature Cities, analüüsis valgeks või muud heledat peegeldavat värvi värvitud katuste jahutavat mõju Londoni õhutemperatuurile. Teadlased leidsid, et kui heledad katused oleksid olnud linnas laialdaselt kasutusel, oleks Londoni keskmine temperatuur langenud umbes 0,8 kraadi. Uuringu kohaselt oleks see aidanud ära hoida hinnanguliselt 249 kuumusega seotud surmajuhtumit. Valged katused on levinud Lõuna-Euroopa ja Põhja-Aafrika kuumemates riikides. Heledad pinnad neelavad päikeselt vähem kiirgusenergiat kui tumedad variandid, alandades seeläbi nii linna kui ka siseruumide temperatuuri. **2. Päikesepaneelid: mitte ainult odava energia allikas** Kuigi päikesepaneelide peamine eesmärk on vähendada sõltuvust saastavatest fossiilkütustest ja alandada energiaarveid, leidis sama uuring, et neil on ka märkimisväärne jahutav mõju. Päikesepaneelid loovad katuse ja päikese vahele barjääri, kuna neelavad UV-kiirgust, mis muidu kuumutaks katust ja tungiks majja. Lisaks peegeldab päikesepaneelide klaas päikesevalgust hoonest eemale. Uuringu kohaselt oleks päikesepaneelide laialdane kasutamine Londonis alandanud linna temperatuuri umbes 0,3 kraadi, hoides ära 96 surmajuhtumit. **3. Roheline vari: istuta maja ümber puid** See on tehniliselt küll lahendus sinu kodu ümber, kuid puude ja muu taimestiku lisamine võib drastiliselt alandada nii pindade kui ka õhu temperatuuri. Uuringud on näidanud, et varjus olevad pinnad võivad olla lausa 11–25 kraadi jahedamad kui päikese käes olevad materjalid. Lisaks varju pakkumisele ja pindade (nt betooni) kuumuse salvestamise takistamisele aitavad puud eemaldada õhusaastet ja siduda süsinikdioksiidi heitmeid, mis on globaalse soojenemise peamine põhjus. Loomulikult maksavad kõik need lahendused raha, nõuavad aega, aga siiski on need pikaajalisemad investeeringud kasulikumad kui pidžaama külmutamine. Kuid ajal, mil Euroopa ägab järjekordse kuumalaine käes ja globaalsed temperatuurirekordid kerkivad, peame ka meie põhjamaades hakkama mõtlema, kuidas oma kodusid kliimamuutustega kohandada. Ka Eesti Terviseamet rõhutab, et kuumalained on tõsine oht tervisele. «Kuumast ilmast on enim ohustatud krooniliste haigustega inimesed, imikud, väikelapsed ja eakad,» ütleb Terviseameti keskkonnatervise osakonna juht **Heidi Käär**. «WHO andmetel suurenes aastatel 2000–2021 kuumast ilmast tingitud suremus üle 65-aastaste seas ligikaudu 85%.» **Terviseameti peamised soovitused kuumaga toimetulekuks:** * **Joo piisavalt vedelikku.** Eelista vett ning väldi magusaid jooke ja alkoholi. Söö kergeid ja jahedaid toite. * **Vähenda füüsilist koormust.** Rasked tööd ja trenn tuleks lükata varahommikusse või hilisõhtusse. * **Otsi jahedust.** Viibi konditsioneeritud ruumides, kaubanduskeskustes, parkides või veekogude ääres. * **Hoia kodu jahedana.** Paigalda akendele päikesekatted. Päeval hoia aknad suletuna ja tuuluta ruume öösel, kui õhk on jahedam. * **Jahuta keha.** Käi jaheda duši all või ujumas. Aseta kaelale või randmetele jahe märg rätik. * **Hoolitse lähedaste eest.** Jälgi, et riskirühma kuuluvad pereliikmed ja naabrid saaksid kuumaga hakkama. Seega, külmutatud pidžaama võib pakkuda mõneminutilist värskendust, kuid see ei lahenda kuumuse põhjust ja selle tagajärgi. Pikemas vaates aitavad kõige rohkem targalt kavandatud hooned, rohkem haljastust ja linnad, mis on valmis kohanema üha kuumemaks muutuva kliimaga. Just need lahendused võivad tulevikus kaitsta kõige rohkem tervist – ja ka inimelusid. Allikas: euronews.com [Loe allikat](https://pmo.ee/8510079)