# Iidne seinavalem reetis esimese maia õpetlase nime

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/206942
- Published: 2026-07-15T14:42:00+03:00
- Author: RSS

![]()

Arheoloogid [tuvastasid esmakordselt](https://www.cambridge.org/core/journals/antiquity/article/identification-and-work-of-an-eighthcentury-maya-mathematician/FDE9610F9D80ADBC245CAC2B8F204070)
nimeliselt iidse maiade tsivilisatsiooni matemaatiku ja astronoomi. Enam kui 1200
aasta vanune matemaatiline valem tõstab Guatemala vihmametsas tegutsenud Valgerinnalise
Rebase samale pulgale kui mitmed Vana-Kreeka ja Lähis-Ida eelteaduse suurkujud.

Aastatel 2000 e.m.a kuni 1697 m.a.j Kesk-Ameerikas tegutsenud maiad kasutasid kuni
eurooplaste saabumiseni peamiselt kivist ja vulkaaniklaasist tööriistu. Algeline
tehnoloogia ei takistanud neil aga planeetide orbiite arvutamast täpsemalt kui enamik
tolleaegseid Vana Maailma õpetlasi.

Samal ajal jäi saladuseks, kes täpselt taevaste sfääride seaduspäradega tegelesid.
Tsivilisatsioonist maha jäänud raidkivid ja monumendid ülistavad eranditult valitsejaid
või sõdalasi, jättes arvutustega tegelenud spetsialistid ajaloo näitelavalt kõrvale.
Värske leid annab nüüd maiade eelteadusele lõpuks inimliku näo.

Avastuse juured ulatuvad 2010. aastasse, kui arheoloogid uurisid hauarüüstajate 
kaevatud tunnelit. Käik viis nad läbi väikese ristkülikukujulise ruumi, mille pindala
ulatus napilt üle poole ruutmeetri. Kunagised elanikud olid täitnud tühimiku sihilikult
mudaga ja ehitanud selle peale uued hooned. Väljakaevamised tõi päevavalgele hästi
säilinud seinamaalingud ja kümned matemaatilised kirjutised.

Tähistuse 10K-2 saanud ruum kujutas arheoloogide sõnul endast omalaadset laborit
või koodeksite koostamise töökoda. Õpetlased maalisid ja kraapisid seintele mustandeid,
otsides taevakehade liikumises seaduspärasusi. Texase Ülikooli arheoloog ja leidu
kirjeldava uuringu kaasautor David Stuart võrdles [väljaandes National Geographic](https://www.nationalgeographic.com/history/article/first-maya-astronomer-mathematician-name)
seda hüljatud kontoriga, millesse maha jäetud iidset tahvlit nüüd teadlased tagantjärgi
uurivad.

Tähelepanu keskpunkti tõusis ruumi idaseinal olev valem “Tekst 19”. Selles sisalduv
arvutuskäik käsitleb 2920 päeva pikkust perioodi, mis moodustab täpselt viis Veenuse
ja kaheksa päikeseaasta tsüklit. Selles esinevate mustrite kaardistamiseks kasutas
teadlane ligi kümmet aastat hõlmavat perioodi. Matemaatik ei piirdunud aga ainult
nende kahe taevakehaga.

Valem jagab pika ajaperioodi väiksemateks osadeks, põimides sinna sisse 20-päevased
kuud, 260-päevase püha kalendri, 360-päevase aasta ja 780-päevase Marsi tsükli. 
Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi arheoloog Franco Rossi nentis[ ajakirjale New Scientist](https://www.newscientist.com/article/2578746-maya-mathematicians-name-decoded-alongside-astronomical-formula/)
antud intervjuus, et säärane kalendrite ühendamine aitas maiadel kavandada poliitilisi
tseremooniaid ja mõista aastaaegade vaheldumist. Julianuse kalendri järgi viitab
tekst tõenäoliselt 781. aasta 7. novembrile.

Arvutuskäik erineb ülesehituselt teistest seni leitud maiade tabelitest, kuna see
mängib kalendrisüsteemide suhetega ainulaadsel viisil. Skidmore’i kolledži arheoloog
Heather Hurst iseloomustas arvutuskäiku ajakirjas Nature ilmunud loos valemit kui
iidse õpetlase matemaatilist edvistamist. Teadlane soovis kolleegidele demonstreerida
enda leitud geniaalset seaduspära ja pani lahenduse just seepärast kirja.

Autorluse kinnitamiseks kasutas kirjutaja eelviimases hieroglüüfis väljendit “che-
he-na”, mis tähendab “nii ütleb”. Vahetult pärast seda seisabki tekstis eesliiteta
mehenimi Sak Tahn Waax, mille tõlkisid uurijad Valgerinnaliseks Rebaseks. Lõuna-
California ülikooli arheoloogi Eric Helleri hinnangul viitab allkiri, et maiad uurisid
taevasi sfääre tihti ka puhtast intellektuaalsest uudishimust.

Avastus suunab teadlasi Mesoameerika matemaatikute rolli ühiskonnas ümber hindama.
Santa Barbara ülikooli antropoloog Gerardo Aldana järeldas [Nature’is ilmunud artiklis](https://www.nature.com/articles/d41586-026-02170-8),
et maiad tunnustasid oma õpetlaste saavutusi sama kõrgelt kui kunstnike loomingut.
Aldana tõi võrdluseks, et maiade arusaamad positsioonilisest arvusüsteemist, negatiivsetest
arvudest ja algebrast teevad silmad ette paljudele tolleaegsetele tsivilisatsioonidele.

Teisalt märkis Aldana, et maiade astronoomia tugines peamiselt algebrale ega jõudnud
geomeetriani, mis oleks aidanud näiteks kuu- ja päikesevarjutusi veelgi täpsemalt
ennustada. Põhjusena nägi ta Mesoameerika isoleeritust, sest erinevalt Vana-Kreeka,
Egiptuse ja islamimaailma õpetlastest ei saanud sealsed teadlased teiste kultuuridega
ideid vahetada. Küll aga muudab isoleeritus nende iseseisvad avastused sellevõrra
silmapaistvamaks.

Enamik maiade teadmistest hävis 16. sajandil, kui Hispaania misjonärid suurema osa
kohalike ülestähendustest lihtsalt ära põletasid. Tänapäevani on säilinud vaid mõned
üksikud paberkoodeksid. Xultuni seinamaalingud pakuvad seega haruldast võimalust
uurida, milline nägi teadusprotsess välja sadu aastaid enne maiade säilinud käsikirju.

Popol Vuhi muuseumi kuraator Camilo Luin avaldas [ajakirjale Science](https://www.science.org/content/article/scrawled-signature-names-maya-astronomer-first-time)
lootust, et leid aitab Guatemala koolides põlisrahvaste ajalugu paremini ja uhkemalt
õpetada. Nimeline teadlane võiks anda noortele eeskuju ja avab maiade pärandit uuest
küljest. Heather Hurst märkis aga, et Valgerinnaline Rebane ja Ptolemaios oleks 
leidnud kohtudes hulganisti teemasid, mille üle ühiselt arutleda.

Töörühm kirjeldab oma leidu [ajakirjas Antiquity](https://www.cambridge.org/core/journals/antiquity/article/identification-and-work-of-an-eighthcentury-maya-mathematician/FDE9610F9D80ADBC245CAC2B8F204070).

[Loe allikast edasi](https://novaator.err.ee/1610078134/iidne-seinavalem-reetis-esimese-maia-opetlase-nime)

![]()