# Lugeja küsib: miks pärnad suitsevad?

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/206212
- Published: 2026-07-13T10:28:00+03:00
- Author: RSS

Novaatori lugeja märkas õhtusel jalutuskäigul omapärast vaatepilti justkui pärnapuud
suitseksid. Millega on tegemist, selgitavad loodusteadlased Arne Sellin ja Olavi
Kurina.

Visuaalse vaatluse alusel on ilmselt tegemist väikeste putukate sülemitega, mis 
hõljuvad pärnade kohal, mitte atmosfääri-, optilise või puudest lähtuva füsioloogilise
nähtusega.  

Õitsevad pärnad meelitavad suvel ligi tohutul hulgal erinevaid putukaid. Nende rikkalik
nektar ja tugev lõhn tõmbavad ligi mesilasi, sirelasi, kihulasi, pistesääski ning
teisi kile- ja kahetiivalisi putukaid.  

Ometi ei ole siin aga ilmselt tegemist toiduotsinguga. Paljud väikesed putukad, 
eriti surusääsed moodustavad paaritumiseks püstiseid sülemisambaid. Selliseid parvesid
moodustavad isased isendid, kes püüavad emaseid paarumisele meelitada.

![]()

Suitsevad pärnad Autor/allikas: ERR

Suure tõenäosusega ongi need parvlevad surusääsklased (_Chironomidae_), kelle sülemid
võivad hõljuda mitme meetri kõrgusel mõne maastikulise orientiiri – näiteks puuvõra–
kohal. Surusääse valmikud ei ime verd, vaid toituvad ainult nektarist ja muudest
suhkrurikastest vedelikest, paljud liigid ei toitu täiskasvanuna üldse. 

Kaadritel on näha, et tumedad moodustised püsivad paljude sekundite jooksul ning
näivad mitme kitsa, kergelt lookleva püstise nii-öelda suitsusambana pärna võra 
kohal. Selline kuju johtub väikeste putukate tihedatest kogumikest, milles üksikuid
isendeid ei ole võimalik distantsilt eristada ning mille kiire liikumine sulandub
kaamera särituse ja pildi madala eraldusvõime tõttu hägusaks sambaks. Asjaolu, et
sambaid on mitu ja need on üksteisest eraldatud, sobib samuti putukate käitumisega.

Väiksemates parvedes on ühel isasel suurem tõenäosus emast paaritada ja seetõttu
väga suuri parvesid valdavalt ei moodustu. Parvlemine, mis tavaliselt leiab aset
videvikus, on surusääsklastele oluline evolutsiooniline mehhanism ilma milleta ei
toimu paarumist.  

Kui arutleda alternatiivsete, vähetõenäoliste seletuste üle, siis ükski neist täheldatud
nähtusega hästi ei sobitu. Maastikul sageli nähtav sooja õhu virvendus tekib sellest,
et eri temperatuuriga õhul on erinev tihedus ja seetõttu ka erinev murdumisnäitaja.
Kuna soojad õhukihid ruumis liiguvad ja segunevad jahedamatega, on valguse murdumine
pidevas muutumises, mistõttu kauged objektid näivad värelevat. Soojast õhust põhjustatud
virvendus moonutab tavaliselt tausta, kuid ei saa moodustada kitsaid tumedaid sambaid.

Nähtuse põhjusena võib välistada ka lenduvad orgaanilised ühendid (VOCs, _volatile
organic compounds_), ehkki pärnad eritavad soojadel suvepäevadel neid (peamiselt
isopreeni ja erinevaid monoterpeene) märkimisväärsetes kogustes. VOC-id ise ei ole
nähtavad, need on värvusetud gaasid. Kuigi suur puu võib soodsates tingimustes toota
neid suurel hulgal, lahjenevad need vabas õhus kiiresti üliväikeste kontsentratsioonideni,
mis ei saa hajutada nähtavat valgust sellisel määral, et see muutuks visuaalselt
nähtavaks.  

Tõsi, UV-kiirgus tekitab atmosfääris väga reaktsioonivõimelisi osakesi ehk radikaale,
mille toimel VOC-id oksüdeeruvad ning teatud aja jooksul need molekulid kondenseeruvad
suuremateks aerosooli osakesteks. Tekkinud aerosooli osakesed hajutavad päikesevalgust
ja annavad maastikule sinaka vine, kuid ei moodusta vahetult puuvõrade kohale nähtavaid
sambaid. 

Päikese käes soojenenud puuvõrade kohal tekivad tõusvad õhuvoolud – see on konvektiivne
õhu liikumine. Õhk ise on küll nähtamatu, kuid õhus leidub tolmu või muid peenosakesi,
mis võivad tõusvad õhuvoolud nähtavaks muuta. Suve esimesel poolel on õhus ka palju
õietolmu, kuid pärn on putuktolmleja ning tema õietolmuterad on suhteliselt suured
ja kleepuvad ega levi konvektiivsete õhuvooludega nagu tuultolmlejate omad. 

Mis veel silma jäi? Need sambad tunduvad olevat väga kitsad, aga samas üsna püsivad
kindlatel kohtadel puuvõra kohal, mitte tuulega minema kanduvad. See, et miski nii-
öelda hoiab neid koha peal, viitab elusorganismidele ehk putukatele. 

[Loe allikast edasi](https://novaator.err.ee/1610076259/lugeja-kusib-miks-parnad-suitsevad)

![]()