# Ränivetikad võivad pakkuda täiendavat teavet uppumisjuhtumite uurimisel

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/206075
- Published: 2026-07-13T09:56:00+03:00
- Author: RSS

![]()

Kas inimene oli vette sattudes veel elus või visati surnukeha sinna pärast surma?
Tegemist on ühe keerulisema küsimusega kohtuekspertiisis, millele ei pruugi alati
olla ühest vastust. Ränivetikad võivad aga aidata vastusele lähemale jõuda.

Ränivetikad on mikroskoopilised üherakulised vetikad, mida leidub peaaegu kõikides
veekeskkondades. Nende üks iseloomulikumaid tunnuseid on ränist rakukest, mis säilib
ka pärast muu bioloogilise materjali lagunemist. 

Tallinna Tehnikaülikooli doktorant Merle Dorsch uurib, kuidas muuta ränivetikate
kasutamine tõendusmaterjalina rahvusvaheliselt usaldusväärsemaks ning kus neid saaks
lisaks uppumisjuhtumite uurimisele kasutada. 

Kui inimene hingab vett sisse enne surma, võivad vees leiduvad ränivetikad sattuda
kopsudesse ning vereringe kaudu ka teistesse organitesse. Nende olemasolu ja koosseis
võivad anda uurijatele juhtunu kohta väärtuslikku lisateavet.

Ränivetika omadused võimaldavad neid kasutada laiemalt kui ainult uppumisjuhtumites.
Dorsch uurib näiteks nende püsimist riietel ja muudel tekstiilidel. Näiteks võib
kahtlustatava riietelt või muudelt tekstiilidelt leitud ränivetikate võrdlemine 
kuriteopaigalt kogutud proovidega aidata hinnata, kas inimene võis seal viibida.
Ehk siis võivad ränivetikad aidata hinnata, kas koht, kust surnukeha leiti, vastab
võimalikule uppumiskohale või on surnukeha vahepeal ümber paigutatud.

Samas ei saa ränivetikate analüüsi käsitleda iseseisva tõendina. Küll aga võib ränivetikate
test olla üks võimalik lisateabe allikas. Tulemusi tuleb tõlgendada koos teiste 
tõendusmaterjalide ja patoloogiliste leidudega.

Kuigi ränivetikate kasutamisel kohtuekspertiisis on pikk ajalugu, ei kasutata seda
meetodit kõikjal ühtemoodi. Üks põhjus on ühtsete tööprotokollide puudumine. Tuleb
ka arvestada, et vetikaanalüüs üksi ei ole veel iseseisev tõend, vaid väärtuslik
lisakild, mida patoloogid tõlgendavad koos teiste leidudega.

Laiemat ja ühtsemat kasutamist pidurdab praegu rahvusvaheliste tööprotokollide puudumine
ning asjaolu, et paljud vetikaliigid on mikroskoobi all sedavõrd sarnased, nõudes
uurijatelt suurt vilumust ja erialateadmisi. 

**Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval
ca kell 8.25.**

[Loe allikast edasi](https://novaator.err.ee/1610072929/ranivetikad-voivad-pakkuda-taiendavat-teavet-uppumisjuhtumite-uurimisel)

![]()