# Üllatav leid Soomes: 12-aastane tüdruk avastas koduaiast Euroopas pea tundmatu liblikaliigi

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/205498
- Published: 2026-07-11T09:24:00+03:00
- Author: RSS

![Noor loodushuviline märkas suvemaja juures ebatavalisi ööliblikaid. Nende määramine
osutus keeruliseks, kuid lõpptulemus pakkus teadlastele tõelise sensatsiooni. Selgus,
et tegemist võib olla liigiga Cuprina fuscella, mida Euroopas teati olevat seni 
vaid ühes riigis.](
==)

Edela-Soomes Bromarvis tehti erakordne avastus, kui leiti Soomele uus ja teaduse
jaoks ootamatu liblikaliik. Tõenäoliselt on tegu liigiga _Cuprina fuscella_, mida
on Euroopas varem kohatud vaid ühes riigis. Leid on sensatsiooniline, kuna liik 
kuulub alamsugukonda, mida pole kunagi varem täheldatud ei Soomes ega üheski teises
Põhja-Euroopa riigis.

Haruldase leiu tegi loodushuviline 12-aastane Sara Mutanen 4. juulil 2026. aastal.
Ta märkas suvemaja seina ääres kasvavatel lopsakatel sõnajalgadel askeldamas väikeseid
tumedaid ööliblikaid. Vanemate abiga edastati info putukateadlasele ja Oulu ülikooli
ökoloogia ning geneetika uurimisrühma professorile Marko Mutasele. Tänu temale sai
selgeks, et tegemist on erakordselt raskesti määratava avastusega.

Professor Mutanen jagas liblikatest pilte rahvusvahelises erialaringkonnas, kuid
esialgsed pakkumised osutusid valeks ning keegi ei suutnud liiki kindlalt tuvastada.
Lahendus saabus lõpuks Soome Loodusloomuuseumist, kus vanemteadur Lauri Kaila tegi
kindlaks, et leitud isendid kuuluvad keerukoilaste sugukonna alamsugukonda, mille
esindajaid pole kunagi varem Soome läheduses kohatud.

Täpsem uurimine viitas, et tegemist on liigiga _Cuprina fuscella_. See liik on teadusele
kirjeldatud Kaug-Idast ning Euroopas on seda seni leitud vaid Austriast.

«Liblikaharrastusel on Soomes pikad traditsioonid, huvilisi on sadu ja meie liigistik
on erakordselt hästi tuntud. Sellegipoolest võib endiselt teha täiesti ootamatuid
avastusi,» sõnas professor Mutanen. Ta lisas, et tegemist pole vaid Soome jaoks 
uue liigiga, vaid ka uue perekonna ja alamsugukonnaga. «On lausa sensatsiooniline,
et terava silmaga 12-aastane teeb nii olulise tähelepaneku,» kiitis Marko Mutanen,
kes on ühtlasi Sara ristiisa.

Leid on oluline ka laiemalt. Professor Mutanen osaleb üleeuroopalises suurprojektis«
Psyche», mille eesmärk on kaardistada kõigi ligikaudu 11 000 Euroopa liblikaliigi
täielik genoom. «_Cuprina fuscella_ kui oma alamsugukonna ainus esindaja Euroopas
on sellele uurimisprojektile kulla väärtusega täiendus,» selgitas Mutanen.

## **Tõenäoliselt levinud ka mujal**

Avastuspaigas Bromarvis on liigil juba väljakujunenud elujõuline populatsioon – 
praeguseks on sealt leitud paarkümmend isendit. Kuigi liigi eluviisid on veel osaliselt
teadmata, on Kaug-Idas täheldatud, et selle röövikud toituvad pärlsõnajalgade eospesadest.

Pärlsõnajalg on laanesõnajala lähedane sugulane. Ka Bromarvi leiukohast on juba 
avastatud söömisjälgi ja röövikute tehtud võrgendtorusid laanesõnajala eospesadelt,
mis kinnitab sarnast eluviisi ka Soomes.

Kõik märgid viitavad, et liik on piirkonnas elanud juba pikemat aega. «On väga tõenäoline,
et teda esineb mujalgi Soomes, kuid ta on jäänud märkamata, kuna on väike ja varjatud
eluviisiga,» hindas putukateadlane Mutanen.

Allikad: Oulu ülikool ja Yle.fi

[Loe allikat](https://pmo.ee/8506566)