# Soome asjatundja: Ukraina suurt vasturünnakut ei pruugigi tulla

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/20434
- Published: 2023-06-02T00:49:38+03:00
- Author: toomas

![]()

Ukraina peaks peagi alustama suurt vastupealetungi, millega ta võtaks tagasi Venemaa
poolt okupeeritud territooriumi. Vasturünnakust on räägitud terve alanud aasta.

Ka president Volodõmõr Zelenski teatas eelmisel nädalal, et poliitiline otsus rünnaku
alustamiseks on tehtud, vahendab [Yle](https://yle.fi/a/74-20034745).

Soome riigikaitse kõrgkooli sõjandusprofessori Aki-Mauri Huhtineni sõnul võib juhtuda,
et me ei näe traditsioonilist suurt rünnakut, vaid erineva intensiivsusega rünnakute
jada.

Tema sõnul on praegu Ukraina ja Venemaa sõjalised jõud ligikaudu võrdsed, edukaks
rünnakuks on aga traditsioonilise sõjalise doktriini järgi vaja kolmekordset üleolekut.
Siiski on Ukrainal kvalitatiivne ülekaal.

Lisaks tuleks Ukrainal varuda lisajõudu okupeeritud alade kontrollimiseks, sest 
Venemaa üritaks kindlasti alasid tagasi võtta. Sellele peaks olema võimalik vastu
seista, et Ukraina saaks säilitada oma okupeeritud territooriumi.

Huhtinen arvab, et vähemalt juunis jätkab Ukraina suurrünnaku asemel Venemaa vägede
ründamist täppislöökidega. Ukraina jõust ei pruugi massirünnakuks piisata, ütleb
Huhtinen.

Nad [ukrainlased] suudavad üsna hästi mõjutada kõikjal Venemaa poolt okupeeritud
aladel. Lasta kaugtuld, võtta ära liiklusühendused, häirida Vene vägede grupeerumist
ning samal ajal hävitada materjali- ja varustuslaod.

Huhtinen leiab, et Ukrainal on mõttekas jätkata rindejoone taga täppislööke ja sellega
Venemaa võimekust nõrgendada.

Ta usub, et lähinädalatel näeb rindel vaid väikseid ukrainlaste rünnakuid ja vaid
üksikut veidi suuremat lööki sügavamale Vene rindele. Teine võimalus on, et Ukraina
võtab riski ja koondab jõud ühes suunas.

Huhtinen märgib, et oma esialgsete piiride tagasivõitmine on Ukraina esmane eesmärk.
Pikemas perspektiivis püütakse selle poole. Ka Venemaa hoiab oma eesmärkidest kinni.

Siinkohal on aga planeeritud suurrünnaku kohal rippumas palju küsimärke.

Kõige asjakohasem neist on seotud Venemaa võimekusega. Venemaa on sel aastal värvanud
vähemalt sada tuhat meest. Puudub teave selle kohta, kus need väed asuvad või milline
on nende väljaõppe ja varustuse tase. Nad on lappinud ka kulunud vägede auke.

Venemaa on rindel teinud ulatuslikke kindlustusi. Huhtineni sõnul sõltub nende mõju
sellest, kas Venemaa suudab Ukraina rünnaku saabudes kindlustatud positsioonid kiiresti
täita.

Teine küsimus on, kuivõrd on Venemaa võimeline oma suurtükiväega Ukraina ründejõude
hävitama.

Samuti on võimalik, et Venemaa tulistab rakette Ukraina asustuskeskuste pihta, sest
nii seob Ukraina läänest saadud head õhutõrjesüsteemid linnade kaitsega.

Loomulikult sooviks Ukraina, et tema ründejõud ei puutuks kokku Venemaa õhurünnakute
ja suurtükitõrje operatsioonidega, nendib Huhtinen.

Ta ei soovi prognoosida, milliseks kujuneb Ukraina rünnak. Ukraina poliitiline juhtkond
on aga pühendunud vasturünnakule.

Huhtinen tuletab meelde vana „sõjatarkust”:

„Varustus, planeerimine ja väljaõpe võivad õiged olla, aga kui vaenlasega kontaktis
ollakse, siis enamasti õnnestub see, kes teeb vähem vigu.”
 #wpdevar_comment_1 span,#
wpdevar_comment_1 iframe{width:100% !important;} #wpdevar_comment_1 iframe{max-height:
100% !important;}

(Külastatud 54 korda, 54 külastust täna)

### _Loe lisaks_

 [Loe otse allikast](https://eestinen.fi/2023/06/soome-asjatundja-ukraina-suurt-vasturunnakut-ei-pruugigi-tulla/)